........................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7 3 1 TEATRI AJALUGU Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920, sügisel alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Seal teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Draamastuudios mängisid nad väga mitmekesist repertuaari. Pärast, 1937. aastal nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989).
Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Alo MAtiisen omandas elukutsetest endale ainult muusiku karjääri ning millegi muu poole ta ei püüelnud. Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufilm ``Tule tagasi, Lumumba´´ · Film ``Semm´´ · Film ``Eesti õhuruumis´´, Polarfilm · Dokumentaalfilm ``Eesti partii´´, erastuudio ``Maurum´´ Kuulsamad lavateaosed, millel on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · ``Charlotte koob võrku´´ · ``Roheline muna´´ · Ooper ``Dispuut´´ · ``Väike merineitsi´´ Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4
Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989).
nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina. Aastast 1994 juhib teatrit peadirektor Paul Himma. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, tegutsevad selles praegu siiski kolm iseseisvat institutsiooni -- ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Draamateater: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989).
R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) · Laul "Emale" Sõnad Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufil m " Tule tagasi, Lumu mba " · Film " S e m m " · Film "Eesti õhuruumis ", Polarfil m · Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna"
Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J.Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitaja oli Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud 6 Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika. Need on: 1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" 2. Film "Semm" 3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm 4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna"
Elas tglt Tallinnas. Paul Sepp avas erateatristuudio. Sepp tõi vene kooli ja Moskva Kunstiteatri traditsioonid. Lõpetasid Dramaatilise Ringi tegevuse ja läksid Sepa juurde. 11.oktoober 1920. Millest arenes välja kokkukuuluvustundega mõttekaaslaste kogudus/vennaskond. Stuudio riiklikku toetust ei saanud, Sepp õpetas üksi, kunstnik, halb majandusmees, heitlik ja järjekindluseta. Loodi kõrvale sepa ja õpilastega Draamastuudio Ühing, mis võttis erastuudio üle. Ühing võis toetust saada ja erinevalt teistest seltsidest võis sellesse ühingusse kuuluda ka näitlejad. Õpilaste esindajana kuulus ühingusse koos Nerepiga ka Kalmet (õppeplaani koostamise komisjoni).. Kalmet oli ka stuudiovanem, kes korraldas igapäeva asju, reg tunniskäijad ja korraldada tunnikava. Oma maja polnud, kasutati koolimaju. Improvisatsiooniline õpetamine ja õppimine (hobikorras psühholoogiat, samaealised õpetajad, mõnikord ka stuudiolased ise: Engelberg
Draamateatriga, koosneb ju ajalugu lõputust juhuste jadast. Kuid läks hoopis nii, et nüüd tegutseb Tallinnas ikkagi Eesti Draamateater ja tema koduks olev maja on eesti vanim teatriks ehitatud ja tänaseni ka kasutatav hoone. Eesti Draamateater on kandnud eri aegadel erinevaid nimesid, siin on töötanud palju erineva mõtteviisiga inimesi ja tehtud väga erinevat laadi teatrit. Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Rahvusteatri vundament
38) Mihhail Tsehhov Suveräänne näitleja, töötas isikliku töömeetodi alusel. Näitlejatehnika spetsiifiline, üle maailma tuntud; tema meetodit jäljendasid Monroe ja Eastwood USA-s. Stanislavski pidas teda oma väljapaistvaimaks õpilaseks. Ta oli Anton Tsehhovi vennapoeg. 1912 alustas Moskva Kunstiteatri I Stuudios. Pärast revolutsiooni lsõitis ringi oma erakompaniiga. Loomingulised erimeelsused Stanislavskiga. 1918 1921 erastuudio; 1924 Esimese Stuudio juht. 1931 lõi oma teatri Pariisis. Töötas Riias ja Kaunases, liikus Eestis, lõpuks jõudis Inglismaale, kus lõi ka oma teatri. Kui sõda lähenes, kolis oma teatri New Yorki. Ta lõi psühholoogilise zesti mõiste. Oli mõjutatud antroposoofiast ja Rudolf Steineri ideedest, sümbolistlikest teooriatest ja lõi oma tehnika, mille järgi näitleja füüsiline väljendus lähtub sisemisest psühholoogilisest impulsist
annaabi.ee 
