Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj)
läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud ja kapitali hankimine. Teine käik on kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine ja juhtimine, masinate ja seadmete liisimine, varuosade hankimine, tehniline hooldus ja remont, logistika. Kolmas käik on toodete müük, nõustamine, transport, toodete hooldus, parandamine. Teenused jagunevad omandivormi järgi avalik sektor ja erasektoriks. Avalikud teenused on teenused, mida riik või kohalik omavalitsus pakub kõigile. Üldiselt selle tasu on ka väikene. Erasektor on teenused, mida era ettevõtjad pakuvad ja need võivad olla kallimad. Infoühiskonnas on infotöötlemine üks kõige laiemalt levinud teenuseid, sest · Infotoodete väljatöötlemine vajab kõrgelt haritud inimesi · Keerulisem info vajab ka paremini haritud tööjõudu · Infokaup vananeb kiiresti, seda ei ole enamasti mõtet ladustada
3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2. Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu.
meetodid optimaalseid tulemusi, kui neid muudetakse ja kohaldatakse mitme asukoha probleemide lahendamiseks. Unikaalsete asukohtade leidmist raskendab nõudlussõlmede määramine asukohtades ning probleem muutub veelgi keerukamaks, kui iga asukoha jõudlus on erinev. Lisaks sellele eksisteerib mõnede teenindusliikide puhul ka teenindushierarhia. Seega võib ka pakutud teenuste valik olla muutujaks, kui käsitletakse arvukaid asukohti. Optimeerimiskriteeriumid jagatakse avalikuks ja erasektoriks. Asukohaprobleemid on mõlemal juhul reeglina sarnased – püütakse teenida võimalikult suurt kasumit, kuid erinevus on omandivormis. Erasektori puhul on asukoha valikul määrav tähtsus, kas kulu minimeerimine või tulu maksimeerimine, avalikul sektoril seevastu on valiku eesmärgiks võimalikult suure sotsiaalse tulu saavutamine. Erasektori asukoha analüüs keskendub kompromissi otsimisele hoonete ehitamise ja haldamise kulu ning transpordikulu vahel
3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1)Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2)Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. TULUDE – KULUDE RINGKÄIK
Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne liberaalne ühiskond jaguneb: 1)avalikuks sektoriks (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk
Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne liberaalne ühiskond jaguneb: ¥avalikuks sektoriks (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); ¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk
Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne liberaalne ühiskond jaguneb: ¥avalikuks sektoriks (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); ¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna
annaabi.ee 
