Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Eesti Tervisedenduse Ühing. Rahvusraamatukogu 3.k arhiivikogu, kohaviit AR3-07-01226. 10.3.Leidke raamatuid õigusajaloost. Esitage kolm nõuetekohaselt vormistatud viidet. Kasak, P. (2011). Asjaõigusliku mõtte arengust Eestis : kriitiline analüüs. Tartu: Lohkva. Nõges, V. (1930). Balti Eraseaduse tekstidest : normitehniline arutelu. Tartu : Mattiesen, K. Mark, J. (1946). Eesti kodanlike natsionalistide viimne põhiseadus. Tallinn. 10.4. Leidke vähemalt 3 raamatut Teie uurimistöö (referaadi) või mõnel muul huvipalkkuval teemal. Vastus peaks sisaldama : teemat, võtmesõnu ja/või märksõnu, mille alusel otsingut sooritate ja nõuetekohaselt vormistatud viiteid. Teema: Töölepingu ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine. Märksõnad
B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund: Johann Gottfried Herder. Rahvaluule looming. Volkslieder – rahvalaulud, 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu. Valgustuse ja romanitsmivaheline lüli. On baltlaste jaoks „vapiloom“. Riias oli eraülikool, Herder Institut. Carl Friedrich parun Schoultz von Ascheraden. Ainus aadli esindaja Balti valgustajate seltskonnas. Oli üks liberaalseimaid aadleid, kes on läinud ajalukku talurahvareformi pooldajana. Andis oma talupoegadele eraseaduse, et ei tuleks ette arusaamatusi. Viis selleni, et hiljem sündisid ülekubermangulised talurahvaseadused. Ajaloo poole pöördus selleks, et kaitsa Liivimaa aadli üldisi privileege. Võttis vaatluse alla Liivimaa ajaloo. 1773 „Liivimaa ajaloo katse“ – lähtub riigi õiguse põhimõtetest, vaatleb valitsejate ja liivimaa kohalike seisuste vahelist õiguslikku seisundit. Alates sakslaste saabumisest Liivimaale kuni Vene ajani 1710. Heinrich von Jannau
häälega, pärast seda kui protesti märgiks olid enne hääletust lahkunud Eesti Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Mõisate sundvõõrandamine oli riigi otsustav vahelesegamine omandisuhetesse, mida võib käsitleda lausa revolutsioonilise sammuna. Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tln,1995. lk. 48. Allikas B Maaseadus § 1 Riikliku maa-tagavara loomiseks võõrandatakse riigi omanduseks kõik Eesti Vabariigi piirides olevad mõisad ja maad, mis Balti Eraseaduse §597 tähendatud, ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlvulise põllumajandusliku inventariga, olgu viimane mõisa omaniku, pidaja või rentniku päralt. § 16 Maad antakse neile, kes seda harivad üksikult või teistega koos, olgu et nad endid ainult maapidamisest elatavad või maad peavad kõrval-tööharuna. § 21 Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabastussõjas väerinnal iseäralikku
2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis Õiguse ajaloo esemeks on varasemate ajalooliste etappide õiguskorrad. Vaieldamatult kõige keerulisem õigusteadus.Praktiliselt hõlmamatu/hoomamatu. Läbi ajaloo saab jälgida arengut. Õ.ajalool on nn. "silla funktsioon" - ratsionaalne, mis on kunagi olnud, tuleks tuua tänapäeva, jalgratast ei ole mõtet leiutada. Tuleb luua sild mineviku ja tänapäeva vahel. Nt omandi- ja maareformi tehes oleks pidanud pöörduma Balti Eraseaduse kommentaaride poole. NB! Keerulisus seisneb selles, et vanade allikate keel võib ise ka vana olla, lisaks ei oska me ennast asetada olukorda/ühiskonda, kus vastav ajalooline tekst sündis. Isegi kehtivast õigusest saavad inimesed erinevalt aru. Lisaks tihti ühe ja sama allika põhjal tehakse erinevaid järeldusi. Õiguse ajaloo funktsioonid: Filosoofiline tuleb tundma õppida seisukohast, milline oli kunagi kehtinud õiguse eesmärk,
Iseseisva õigusnormide koguna minetas Lübecki õigus oma tähtsuse Tallinnale 1865. aastal, kui jõustus Balti provintsiaalseadustiku III osa - Balti eraseadus. Viimasesse oli aga üle kantud suur osa Lübecki õiguse sätetest. Vene linnaseaduse kehtestamisega Balti provintsides 1877. aastal jäid Tallinna raele vaid kohtu funktsioonid. Lübecki õiguse ajastu sümboolseks lõpp-punktiks Tallinnas võib lugeda rae täielikku likvideerimist 1889. aastal. Balti eraseaduse kaudu püsis Lübecki õiguse mõju Eestis 1940. aastani. 25. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Lüübeki õiguses * Varanduslik lahusus * Naine oli mehe eeskoste all, kuid polnud mehe omand. Ei olnud täieõiguslik õiguse subjekt * Naise surma korral vara jaguneb mehe ja laste vahel võrdselt * Mehe surma korral naine võtab oma mehe abielupandi ja jagab võrdselt lastega * Laste huvid on tunduvamalt kaitstud
Ostseegouvernements. Anti välja kolm eraldi osa. Kaks esimest osa, ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus (välja arvatud talurahvaseisus ja vaimulikuseisus), trükiti 1845 ja jõustus 1846. Kolmas osa seadustikust, Balti Eraseadus (tsiviilseadustik), ilmus 1864, kehtima hakkas 1865. Kõigi kolme köite puhul oli tegu varem väljakujunenud õiguse korrastamise ja süstematiseerimisega, mitte uue seaduse väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von Bunge – oluline ka baltisaksa ajaloolasena, mitmete allikakogude väljaandja. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist Venestuspoliitika. 1877.kehtestati uus linnaseadus (1870.Vene sisekubermangudes), üks osa impeerium laiaulatuslikust justiitsreformist. Linnaelu tugines seisuslikule printsiibile, aga uue linnaseadusega seisuslikkuse printsiip kaotati. Riigivõimu mõju laienemine linnas
kriminaalmenetlus – need ei hakanudkikehtima.1846.a. ilmuvad 2 esimest kõidet. I kõide reguleeri ametiasutuste õigust, rüütelkondade õigust. II kõide seisused.2.3.1. I köide asutuste korraldused, originaal keel on vene keel, mis tõlgitakse saksa keelde.2.3.2. II köide seisused. Tõlgitud vene keelestIII kõide seotud Bungega 3. F. G. v. Bunge : koostas BES sakslastele tähtis oma eraõiguse mitte avalik- õigusega nagu venemaal. 4. Balti Eraseaduse kujunemis- ja arengulugu1865 a ilmub. Balti provintriaalseadustiku 3 kõide, sisaldaks tsiviilseaduslikke norme.Seisuslik liigendud. 4.1. Kujunemislugu kuni 1855.a. – himmelsteirn proovis koostada kuid andid alla väites et tal ei jätku selleksteadmisi.4.2. Kujunemislugu 1856-1864 -4.3. BES-i areng 1865- 1918.a. parallelselt saksa ja vene keeles, kus tekstid pole identsed 1869a. avastatakse.Eelistekstiks saab vene keel, kui tekivad erinevused.Kehtib 4-5 % ulatuses elanike suhtes
Tartu Ülikoolis, hiljem sajandi lõpu poolel tuli Ülikooli õppekavasse ka loomuõigus. Rootsiaegses Tartu Ülikoolis ei tegeletud kohaliku õigusega ehk kohaliku Balti provintsiaalõigusega. Õigusteaduskond oli olemas Tartu Ülikoolis. Balti provintsiaalõiguse uurimine algas Tartu Ülikoolis 19. sajandil. Lisaks uuriti Vene, Saksa ja Rooma õigust. Paljud eestlased õppisid ka Peterburgi Ülikoolis. Friedrich Georg Von Burge (1802-1897)- Balti eraseaduse kõige tähtsam koostaja ning uurija Tartu Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 20 aastat. Balti provintsiaalõiguse kõige suurem saavutus on koodeksi koostamine. 13) Kubermangude valitsemine 19. sajandil: Kindralkuberner: Kohaliku võimuhierarhia tipus seisis kindralkuberner (Kubermangudes). Alates 1819. aastast olid kolm Balti kubermangu ühendatud ühe kindralkuberneri valitsemise all, kes ise elas Riia lossis. Kindralkuberner oli
annaabi.ee 
