- kunstnikutüüp on oma kirjeldustes üldised ja tajuvad kontraste, täppisteadlased on oma kirjeldustes detailsed. - taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist. Väärtaju ehk illusioonid: ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui nad on tegelikkuses. Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt): Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine, refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine , empaatia teise tundemaailma sisseelamise; stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse
ruumilistele muutustele tundlikku protsessi) Illusioonid eksitus, pettekujutlus. Ebaõige taju,mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioonid sonimine, välisärrituseta taju. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Selles esinevat võetakse tegeliku pähe Inimesetaju võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on see sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, suur on ka intuitsiooni osa. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine(tõlgendamine, ette kandmine) tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult, automaatselt. Inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning
likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Subjektist lähtuvalt aitab neid eristusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. See on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjekiivne interpreteerimine tajumisel. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt eesmärkidele , vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised:
Kui kõik erinevused oleksid uudsena, siis oleks väga raske põhilisi objekte tajuda. On oluline, et aju suudab tähtsad asjad ära tunda. Esmete ja sündmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide
likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Subjektist lähtuvalt aitab neid eristusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. See on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjekiivne interpreteerimine tajumisel. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt eesmärkidele , vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised:
Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi, eeldab taju kui ajalis-ruumilistele muutustele tundlikku protsessi. Inimkontuuri nägemata ja vaid liikuvaid punkte nähes tunneb inimene ära inimliikumise. INIMESE TAJUMINE (INIMENE KUI SOTSIAALSE TAJU OBJEKT) Inimesetaju (sotsiaalne taju) erapoolikum, hinnangulisem ja ebatäpsem kui esemete/nähtuste tajumine. See tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur on ka intuitsiooni osa. Subjektist lähtuvalt aitab neid erisusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult/automaatselt. Mõjustab tugevasti enesetaju(-
nad on. Kui kõik erinevused oleksid uudsena, siis oleks väga raske põhilisi objekte tajuda. On oluline, et aju suudab tähtsad asjad ära tunda. Esmete ja sündmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest