● Ülalpeetav- inimene, kes ei saa palka; nt. pensinär, laps, puudega isik. ● Töötu- inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. ● Heitunu- tööealine mittetöötav isik, kes sooviks töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. ● Tööränne- inimeste rändevorm, mille põhjuseks on töötegemine teises regioonis või riigis. 4. Raha – raha ülesanded ja liigid, valuutad, riigi- ja erapankade ülesanded, kiirlaenud. Ülesanded: ● Maksevahend; ● Arvestusühik; ● Väärtuste koguja. Liigid: ● Kaupraha- nt. väärismetall; ● Elektrooniline raha- virtuaalne raha; ● Sularaha- paber ja metall; ● Väärtpaber- aktsia. ● Deposiitraha- laenude andmisel tekkiv raha;
ühetaolise %-ga. vastavalt tulude suurenemisele. suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt, käibemaks, kütuseaktsiis, ravimid, maamaks, sotsiaalmaks) pakendiaktsiisimaks) Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20 Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenude andmine, valuutaga kauplemine). Keskpanga ülesanne: hinnastabiilsus, pankadevaheline arveldussüsteem, raha emiteerimine (e. käibele laskmine), kommertspankade järelvalve. Inflatsioon ja deflatsioon. Kellele kasulik, kellele mitte? Lk 19 Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus (ohuks nt ettevõtjatele)
Eesti elas kriisi üle valuliselt. Eesti kroon devalveeriti alles 1933. aasta juunis. Asjaga venitajaks oli Jaan Tõnissoni valitsus. Inflatsiooni esilekutsumise all pidas Keynes silmas kontrollitavat inflatsiooni. Teised vahendid kriisist ülesaamiseks: 1. erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamine, kodumaise tootmise stimuleerimine; 2. riiklike kapitalimahutuste tegemine eelkõige strateegilistesse majandusharudesse; 3. erapankade riiklikule kontrollile allutamine. Näide riigi sekkumisest majandusellu oli Roosevelti Uue Kursi poliitika USAs. Riik sekkus praktiliselt kõigisse majandusharudesse. Keynes ütles, et tema mudel on kriisipoliitika. Pärast kriisist ülesaamist tuleb läbi viia deflatsioon. Keinsianistlik majanduspoliitika. USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei
usaldusväärsuse tagamiseks. 30.Mis on valuuta vaba kurss. see tähendab seda, et kõigile kehtestatakse ühesugune valuuta ostu ja müügi kurss. 31.Mis on devalveerimine? ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. 32.Mis on deflatsioon? inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 33.Mille poolest erinevad erapankade ja keskpanga ülesanded raharingluses? Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus. Oma ülesannete täitmiseks peab keskpank olema valitsusest sõltumatu. Keskpanga sõltumatus ei saa olla absoluutne, vaid seaduses peavad olema sätestatud panga eesmärgid, millest sõltuvad tema tegevuse raamistik ja vastutus. Erapankadega on aga nii, et raha
Kriisivastane summit Washingtonis 14. oktoobril 2008 avaldas USA valitsus päästmise plaani, millega eraldati 250 mld USD rahandussüsteemide stabiliseerimiseks. Sellest läheb 125 mld üheksa suurema Ameerika pankade osakute ostmiseks, nende hulka kuuluvad: Bank of America corp, Wells Fargo, Citigroup, JP Morgan & co, Goldman Sachs, Morgans Stanley ja Bank of New york Mellon Corp. Plaan näeb ette Usa ajaloos pretsedenditu osalise erapankade natsionaliseerimise, mida rahandusminister Paulson nimetas ennetavaks, kuid majanduse elavdamise jaoks hädavajalikuks. 14.oktoobril 2008 kogunesid G20 maade liidrid kriisivastasele nõudpidamisele. Töökoosoleku tulemuste põhjal võtsid seal osalenud vastu deklaratsioon, mis sisaldas finantsturu reformimise üldisi põhimõtteid, rahvusvaheliste finantsinstituutide reorganiseerimist, kohustust järgneva 12 kuu jooksul hoiduda protektsionistlikest abinõudest.
suurt tööpuudust. Tähtsama abinõuna kasutati siin riigi poolt tekitatud i n f l a t s i o o n i. Kui inimesele tuleb kätte rohkesti odavnevat raha, siis kiirustab ta selle eest kaupu ostma. Selle tulemusena tootmine elavneb taas ning tööpuudus väheneb. Nähti ette muidki majanduse riikliku mõjutamise teid : erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamist ja kodumaise tootmise subsideerimist, riiklike kapitalimahutuste tegemist, erapankade riiklikule kontrollile allutamist jms. Tuntuim näide edukast keynes`ianistlikust kriisiravipoliitikast oli kahtlemata FRANKLIN DELANO ROOSEVELTI u u s k u r s s. 3 Keynesi enda arvates oli keynes`ianism mõeldudki eelkõige kriisiravipoliitikana. Pärast kriisist ülesaamist tuli korraldada d e f l a t s i o o n - inflatsiooni ajal käibele lastud liigse raha kõrvaldamine.
paremini toime rahvastikuvananemisega. Üha suurem hulk riike juurutab täiendavalt kogumispensionide süsteeme. See tähendab, et tänane töötaja maksab sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka. Kogumispensionikindlustusega võivad tegeleda nii avaliku kui erasektori firmad. Eestis, samuti USA-s ja Ladina-Ameerikas ongi pensionikindlustusest just erapankade ja kindlustusseltside kanda ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II16 Lisaks sotsiaalkindlustusele rahastatakse sotsiaalprogramme ka riigieelarvest. See võib väljenduda abirahade maksmises või sotsiaalteenuste pakkumises. Abiraha erineb sotsiaalkindlustusest selle poolest, et see ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Kriteeriume, mille alusel hüvitist makstakse, võib olla kahte liiki
käsitlemist, sest see lisaks intressikonkurentsi ning juhiks ressursside investeerimist ja kasutamist nii, et nende kasutamine majanduses oleks võimalikult efektiivne. Sagedane on aga intresside maksuvabastuste rakendamine isikutele, kes hoiustavad raha riigipangas või omavad riigi võlakirju, saades nii riigile odavamalt rahalist ressurssi (eriti kui defitsiidiga eelarve on lubatud), saavutades samas konkurentsieelise erapankade ees. 2.1.1.3 Dividendid Dividendid on tulu, mis laekub maksumaksjale osalusest ettevõtluses ning mis annab talle õiguse saada osa ettevõtluse käigus loodud lisaväärtusest. Kuigi see tulu (nii rahalises kui mitterahalises vormis) laekub väärtpaberi omanikule, on selle maksustamine reeglina korraldatud ettevõttes ja füüsilise isiku jaoks on dividendid maksuvabad ning tuludeklaratsioonis neid kajastama ei pea
annaabi.ee 
