Sulghäälikute õigekiri Tööleht erista põhireeglit erandist, Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud mõista reeglite ja esinevad nii sõna algul, sisu, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse erista helilisi ja järgi kirjutada, mõnikord ei
Actus contrarius printsiibi osad: 1) lex superior derogat legi inferiori õigusaktide hierarhias kõrgeima õigusjõuga õigusakt või norm. On ülimuslik madalama suhtes, vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga aktist. 2)lex specialis derogat legi generali erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes, ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes. Kui erand kummutab kogu reegli, ongi ta ise kogu reegel. 3) lex posterior derogat legi priori hilisem sama õigusjõuga õigusakt on sama õigussuhete reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu korral varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Haldusmenetlusseadus §88. Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. §89
Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta; 3) lex posterior derogat legi priori - vastuolu korral varasema või hilisema õigusakti suhtes lähtutakse hilisemast.
``söök'' vahel. Enamikel igapäevaselt õpitud reeglitel on paraku omadus erandlikes olukordades mitte kehtida: reeglitel on reeglina erandid. Vanemas eas õpib laps oma üllatuseks, et leegi puudutamine ei olegi alati valus: kui sõrm leegist hästi kiiresti läbi vuhistada (eriti veel siis, kui ta eelnevalt märjaks teha), ei saa üldsegi haiget. Igaüks teab, et lindudel on omadus lennata, aga mitte alati: pingviinid ja jaanalinnud reeglina ei lenda, samuti ei lenda surnud linnud. Erandina erandist lendab jäämerest kõrgele kaldale väljahüppav pingviin ikkagi paar sekundit. Ja nii edasi ja nii edasi: reeglitel on erandid, eranditel on erandid, ning viimastel omakorda erandid, kuni lõpmatuseni. Üldistuste tegemine ehk induktsioon on seega mõtlemisprotsess, mis ei anda mingeid kindlaid teadmisi. Üldistuste edukus on statistiline: mida sagedamini selliselt leitud reegel kehtib, seda parem, aga ei maksa loota, et ta alati kehtib.
3) Mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. Õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema või madalala õigusjõuga õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); Erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) omab õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; a) Kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; b) Kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta. Hilisem sama õigusjõuga õigusakt või norm on sama õigussuhte reguleerimisel ülimuslik
õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB! : 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetavad eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta;
lex superior derogat legi inferiori — õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist). lex specialis derogat legi generali — erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB!: 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetavad eriaktid või - normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta. lex posterior derogat legi priori — hilisem sama õigusjõuga õigusakt või -norm on sama
annaabi.ee 
