GEOMEETRILINE OPTIKA Geomeetriline optika valgusõpetuse osa, kus valguse levimist käsitletakse valguskiirtena; Valguskiir suunaga sirge, mis näitab valgusega kantava energia levimise suunda; Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna või vaakumi ja keskkonna eralduspinnale valgus peegeldub ja murdub; Peegeldumisseadus langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil =; Murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21
isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Pindliig: = (niS-niV)/S või (niS-niV)/m niS- moolide arv pinnakihis niV-moolide arv faasi sisemuses. 10. Adsorptsioon adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 11. Pindpinevuse määramise meetodid 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3
kemosorptsiooniks. Normaaltingimustel on füüsikaline adsorptsioon pöörduv, kemosorptsioon aga mittepöörduv protsess. Pindliig või - moolide arv pinnakihis - moolide arv faasi sisemuses 11. Adsorptsioon. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Definitsioon: adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks Isevooluliselt kogunevad piirpinnale ainult need ained, millised vähendavad pindpinevust . Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks.
Praktikas on oluline, et see on väiksem kui 45°. Miks? Vaatleme klaasist püstprismat, mille põhjaks on võrdhaarne täisnurkne kolmnurk. Langegu valgus risti prisma väiksemale külgtahule. Joonis 3.22. Valguse levimine klaasprismas Selle valguskiire edasise käigu konstrueerimisel tuleb olla väga tähelepane- lik. 1. Prismasse siseneb valgus suunda muutmata, sest langemisnurk on 0° (joonis 3.22 b). 2. Valgus jõuab klaasis levides klaasi ja õhu eralduspinnale. Nüüd tuleb tõmmata langemispunktist ristsirge (joonis 3.22 c). Jooniselt nähtub, et langemisnurk on 45°. See aga tähendab, et selles punk- tis valgus klaasist õhku ei lähegi, vaid toimub täielik peegeldus vastavalt peegeldusmisseadusele: β = α = 45° (joonis 3.22 d). 3. Klaasis 90° võrra suunda muutnud valgus jõuab klaasi ja õhu lahutuspin- nale taas täisnurga all. Et α = 0°, siis ka β = 0°. Seega läheb valgus nüüd
Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta Kui vastupidi, siis aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem kui süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside kolmevalentsete vastu, võib potentsiaali märk muutuda lausa on tekkinud kondensatsioonilisel teel.SUDU (SMOG) ruumis. Kui võrdsed, siis c pinnal ja ruumis on sama ja adsorptsiooni eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab vastupidiseks. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. ei toimu. kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks, võrreldes osakestele. DUPRE VÕRRANDI TULETAMINE
milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust adsorptsiooniks. Määratakse: kapillaarse tõusu meetod(kõige täpsem meetod),
1. Pinna vähendamine. Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse, siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks.
läätsekujuliseks, sest laialivalgumine ei ole energeetiliselt soodne. Koefitsiendi muutus on seotud vee pindpinevuse muutusega, sest benseen koguneb pindkihti. 20. Millest on tingitud Hg halb märguvus enamikul pindadel? Hg pindpinevus on suurem kui veel 2. ADSORPTSIOON 1. Defineerige järgmised mõisted: adsorptsioon, adsorbent, adsorbaat, adsorptsiooni isoterm. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 2. Mis tingimustel vastab adsorptsiooniprotsess Henry seadusele? Milline on Henry konstandi füüsikaline sisu? Henry seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline gaasi rõhuga (või gaaside segu korral komponendi osarõhuga).
ulatuses, adsorptsioonis on see seotud aga aine (adsorbendi) piirpinnaga. 81. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Adsorptsioon süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik-gaas) eralduspinnale Kui adsorptsioon kandub edasi faasi sisemusse (gaasi neeldumine vedelikes), nimet nähtust absorptsiooniks Aine, mille pinnal toimub adsorptsioon adsorbent (aktiivsüsi, silikogeel), adsorbeeruv aine - adsorbaat. Adsorbendi pinnal on teatav lisaenergia (pinnaenergia), vastastoimel adsorbaadi osakestega see pinnaenergia väheneb. 82. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
5. Osakeste suurenemise tõttu lakkab Browni liikumine. 235 Adsorptsioon · Adsorptsiooni on põhjustatud molekulidevaheliste jõudude toimega ja pinnakihi molekulide erilise asendi ning olekuga. · Pinnakihi molekulid on ainult ühesuunaliselt kompenseeritud molekulaarvälja kompenseerimata osa võimaldab ligi tõmmata nii gaasiliste kui lahustunud ainete molekule tõmmata neid ligi eralduspinnale. 236 Adsorptsioon · Adsorptsiooni tulemusel kompenseerub pinnakihi molekulide jõuvälja kompenseerimata osa ning eraldub soojus adsorptsioon on eksotermiline nähtus - väikeste molekulide puhul eraldub ~1...5 kcal/mol, suuremate puhul ~10...20 kcal/mol. · Faaside eralduspindadel toimuval protsessil eraldub seda rohkem energiat, mida suurem on mõlema faasi molekulaarjõudude erinevus.
soolestikust verre või inimestem imbub hapnik mingil määral ka läbi naha organismi. Tootmises: Kui ühe metalli pinda katame teisega. Kroomime terast, siis paneme terase kroomipulbrisse ja kuumutame 1000oc juures. Kroomipulber imbub terase pinnakihti. Või keevitamine. enamikes neis protsessides kasutatakse ka suurt temperatuuri, kuna siis on difusioon kiirem (suurem kin e). Adsorptsioon on süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik- gaas) eralduspinnale. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarjõudude toimel keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nim adsorbaadiks; ainet või keskkonda, mille piirpinnal adsorptsioon toimub nim adsorbendiks. Adsorbtsiooni kasutamine praktikas: kromatograafia analüüsimeetod, kus uuritav segu juhitakse läbi sobivat adsorbenti sisaldava kolonni, milles segu komponendid jaotuvad adsorptsioonivõime
Tootmises nt. kui ühe metalli pinda katame teisega. Kroomime terast, siis paneme terase kroomipulbrisse ja kuumutame 1000*C juurde. Kroomipulber imbub terase pinnakihti (difusioon). Või keevitamine. Pmst ühe aine molekulide teise lükkamine difusioon. Enamikes neis protsessides kasutatakse ka suurt temperatuuri kuna siis on difusioon kiirem (molekulide suurem kineetiline energia) Adsorptsioon süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik-gaas) eralduspinnale Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks; ainet või keskkonda, mille piirpinnal adsorptsioon toimub, nimetatakse adsorbendiks. Adsorptsiooniisotermid - adsorbeerunud aine hulga sõltuvus tema kontsentratsioonist või osarõhust antud temperatuuril
annaabi.ee 
