kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 16.03.2010 14 Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. 16.03.2010 15 5 16.03.2010 Riigi eelarvestrateegia 1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas
KOV võib kinnitada osavalla või linnaosa loomise ja kaasata sinna osavalla või linnaosa elanikke. 6. KOV tegevuse üle teostatava riikliku järelevalve vormid. Maavanem kontrollib KOVi seadusega sätestatud korras: ● KOV kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkus ja otstarbekus ● Üksikaktide seaduslikkus Riigikontroll kontrollib KOV tegevust seoses tema valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvaraga, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldistega, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamisega. Õiguskantsler kontrollib KOVi õigustloovate aktide vastavust PS-ile jt seadustele. Teenistuslik järelvalve kontrollib KOV ametiasutuste, ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkust. Tallinna Majanduskool 2017
7. laenude võtmise õigus KOVil piiratud seadusega PS 154 alusel- RK kohustuste kulupõhine rahastamine ehk kulud vastavad kohustsutele. 1. määrata kindaks kui palju ühe kohustuse rahastamise jaoks on raha vaja 2. kui palju raha võib vajada KOV Teiseks peab olema regulatsioon, et KOVil oleks omatulu omaül täitmiseks- saadakse kohalike maksude kehtestamise, riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi. Rahastamine peab olema kooskõlas õiguskindluse põhimõttega- reeglite stabiilsus, kindlus., sest selel alusel saab koostada pikemaid arenugakavasid ja neid ellu viia.. Omavalitsuslike ülesannete
9. Riigieelarve seos KOV üksuste eelarvetega (RES §-d 46-52) Riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarve omavahelised suhted määratleb riigieelarve seadus (RES). Eesti kohalike omavalituste eelarvete süsteemi aluseks on eelarve tasakaalustatuse printsiip. Teenuste osutamiseks vajalike vahendite olemasolu tagatakse elanike poolt makstud maksudega ja tasuliste teenuste osutamisega ning eesmärgistatud eraldistega riigieelarvest (nt õpetajate palgad, koolilõuna, toimetulekutoetus jne). Kuna Eestis on elatustase piirkonniti erinev, siis kõikidele elanikele ühtlase tasemega teenuse osutamise kindlustamiseks eraldatakse nõrgema tulubaasiga kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest toetust. Eelarve defitsiidi korral tuleb see katta täiendavate laenuvahendite kaasamisega. 10. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine (RES 58)
29 seadusest KOV-le tulenev ülesanne ei ole omavalitsuslik, vaid hoopiski riiklik. Olukorras, kus seadusandja on jätnud omavalitsuslikud ja riiklikud ülesanded õiguskorras täpselt piiritlemata, on seda kaasusepõhiselt tulnud teha kohtuvõimul. 166. KOV finantseerimine ja kohalikud maksud Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. Vallal ja linnal on iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Kohalike maksude kehtestamise õigus kuulub KOV finantsgarantii struktuuri. Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 lg 3 sätestab, et vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest, mille suuruse kohalikud võimuorganid
juhtimine, majutamine, varustamine, samuti nt ühendusteede ehitamine, korrashoid, sildade rajamine. Lisaks sisekorra eest hoolitsemine, kohalike ametnike nimetamine ja järelevalve nende tegevuse üle, maksude sissenõudmine. 17. saj lõpuaastatel tõmmati selgem piir eestlaste ja lätlaste asualade vahele, siitpeale hakati kõnelema Eesti distriktist ja Läti distriktist, mõlema eesotsas seisis veel ka kohalik majandusasehaldur. Tegeles siis ennekõike maksude sissenõudmisega, rahaliste eraldistega jne. Halduslikus mõttes jagunes Liivimaa kubermang maakondadeks – Läti aladel oli neid kõigest kaks. Riia maakond, kubermangu läänepoolne eelkõige, ja Võnnu maakond. Lisaks maakonnad Eestis. Samuti Rootsi ajal kehtestus mitmeastmeline kohtusüsteem Liivimaa kubermangus. Madalama astme kohtuks oli nn sillakohus – üheks funktsiooniks hoolitsemine maanteede, sildade ehitamise eest, aga teostas ka politseivõimu talurahva üle ja vahendas väiksemaid talurahva süütegusid.
Sellise kontrolli olemasolu on ühtaegu ka KOV-de üks põhiseaduslikest tagatistest. Teistsugused nõuded seab PS omavalitsuslike ülesannete rahastamisele. PS § 154 lg 1 nõuab, et riik peab looma regulatsiooni, mille kohaselt on KOV-del piisav omatulu omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seadusandja otsustada on, kas omatulu saamine tagatakse kohalike maksude kehtestamise, riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi. Olemuslikult omavalitsuslike ülesannete rahastamise reeglistik peab olema kooskõlas ka õiguskindluse põhimõttega. KOV-de finantseerimise reeglite stabiilsus on oluline väärtus. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev finantseerimisreeglistik võimaldab KOV
annaabi.ee 
