riigivõimu §56 alusel. b) Esindusdemokraatia aluseks on: · Representatsiooni printsiip. Riigikogu on kõrgeima riigivõimu teostarahva eest. PS §59,§65 p16. (vt ka §10 kommentaar). Ebaõnnestunud sõnastusega norm · Vaba mandaat - iga Riigikogu liige esindab kogu rahva huve, mitte ainult oma valimisringkonna huve. RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05 rahva huvide esindaja oma südametunnistusestlähtuvalt. · Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009) Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku mõiste sisu? Lex superior derogat legi inferiori kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Erakond põhiseaduslikkus tähenduses: Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo 02.05
poolt valitud enamus. Samal ajal peavad parlamendivähemuse (opositsiooni) õigused olema kaitstud. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Parlamentaarses riigis valib täidesaatva võimu juhi parlament, riigipea ei ole täidesaatva võimu juht, ta täidab üldjuhul üksnes esindusfunktsiooni. Presidentaalses on president nii riigipea kui valitsusjuht. Valitsus nimetab ametisse president. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise ühenduse, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Sellisena on erakond demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu
struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks. Riigil on: kõik tüüpilise organisatsiooni tunnused; võime moodustada teiste võrdväärsete subjektidega (resp riikidega) rahvusvahelisi ühendusi (näit ÜRO1; NATO2), samuti teatud. 27. Põhiseaduse põhimõtted - Vabariigi põhimõte - Inimväärikuse põhimõte 1 2 - Demokraatia põhimõte o Esindusdemokraatia o Parlamentaarne valitsemissüsteem o Erakonnademokraatia - Õigusriigi põhimõte o Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte o Õiguskindluse põhimõte Õigusselguse nõue Vacatio legis Õiguspärase ootuse põhimõte Tagasiulatuva mõju keeld Õigusnormide avalikkuse nõue - Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte o Funktsionaalne võimude lahusus o Institutsionaalne võimude lahusus o Personaalne võimude lahusus
Povoir constitué Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 o Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast o Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel o ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 o Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast o Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel o ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" o Õigusnormide avalikkuse nõue demokraatia (PS § 1 lg 1, § 10), Esindusdemokraatia Parlamentaarne valitsemissüsteem Erakonnademokraatia sotsiaalriik (PS § 10) ja Eesti identiteet (PS § 1 lg 2). Selles loetelus on viidatud põhiseaduse teksti kohale, kus leidub vastava põhiprintsiibi peamine sätestus. Demokraatia printsiibi puhul tuleb nimetada kahte peamist sätestuskohta, sest teine neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel
Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 o Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast o Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel o ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
2. riigielu küsimuse üle 3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle 17 b. esindusdemokraatia 1. § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 2. Erakonnademokraatia ○ Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 ○ Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast ○ Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel ○ ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille
Riigikogus või selle organites. (formaalselt võib teha, mis ta tahab ning pole vastutav; tegelikkuses seotud fraktsiooniga ja tulevaste valimistega) Riigikogus, 2005: Riigikogu liige teostab vaba mandaadiga mitte oma valijate huve, vaid kogu rahva huve ning on vaba tegema otsuseid lähtuvalt oma südametunnistusest. - Erakonnademokraatia: (mitmeparteilisuse nõue; mitmel erakonnal võrdsed võimalused saada sisuliselt võimule) Asutamisvabadus + sellega kaasnevad tegevusvabadus, programmivabadus, konkurentsivabadus (vabadus teistega konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt) Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate
annaabi.ee 
