32. Keskkool Britmarii Kroon KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? Tallinn 2010 SISUKORD TIITELLEHT ............................................................................................................. 1 SISUKORD ................................................................................................................. 2 SISU ......................................................................................................................... 3 - 4 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................
Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele
III põhiseadus (1938 jaanuar): · Riigipea on president · Riigikogu 2 kojaline- riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi · Valitsus vastutab presidendi ees 6. sept 1937 avaldas anonüümne grupp Rahvuskogu liikmeid üleskutse valitsusele - ärgu lasku see erakondadel taaselustuda, hoidku ohjad enda käes. 19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud.
III põhiseadus (1938 jaanuar): • Riigipea on president • Riigikogu 2 kojaline- riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi • Valitsus vastutab presidendi ees 6. sept 1937 avaldas anonüümne grupp Rahvuskogu liikmeid üleskutse valitsusele - ärgu lasku see erakondadel taaselustuda, hoidku ohjad enda käes. 19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud.
sõltumata 5% klauslist. Internetihääletajal on võimalik antud häält muuta. 2.2.3 VALIMISTEGA SEONDUV ÕIGUSKAITSE Valimispõhimõtetet või seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti. Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine. 2.2.4 ERAKONNAD Parlamenti on mõeldamatu ette kujutada ilma erakondadeta. Erakonnad ei ole riiklikud organisatsioonid, tegemist on erasfääri ühendustega nign seega omavad erakonnad põhiõigusi. Erakondadel ei ole poliitilises elus osalemise monopoli.Poliitilisi otsuseid omavad ntks ettevõtjad; keskkonnakaitsjad ja muud ühendused. Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga. 2.2.4.1 ERAKONNA MÕISTE, TEMA ASUTAMINE JA LÕPETAMINE Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus.
olelusvõitlus, kus ellu jäävad ainult tugevad. Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). 40 Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid
Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid peamine oleks üldine kasu. Ideoloogia on anti-individualistlik ning
annaabi.ee 
