AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – que...
1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutajaid; 19361939 esimees) Kuulus ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse juhatusse, mitmel korral selle esimees Preemiad: 19381939 teine auhind Kadrioru haldushoone koosolekusaali gobeläänide kavandite võistluselt Töid kogudes: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eduard Vilde Muuseum, erakogud Kirjeldus: Greenbergi looming järgib oma ajastu kunstisuundi ning läbis pika stiililise arengu. 1930. aastate alguse teoseis valdab art déco'lik kujutusviis ning värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust (nt ,,Istuv naine", 1930 ja ,,Naine maskidega", 1931). Kunstnikku köitsid teatrimaailm, sh näitlejate omapärane võlu, ja naise sarm, mida sageli kujutas poeetilise nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused,
2011 "Footnotes 2" - (Taavi Talvega) Draakoni Galerii, Tallinn "Joonealused" - (Taavi Talvega) Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii, Tartu "3 merd" - (Neeme Külmaga) Labor, Budapest, Ungari Rühmanäitused (viimased) 2012 "Intimate Immensity", Musterzimmer, Berliin, Saksamaa, kuraator: Jon Irigoyen "Eksootika" - Tallina Kunstihoone, kuraator: Kirke Kangro "Aesthetics vs. Information vol. 2." - Klaipeda, Leedu, kuraator: Ignas Kazakevičius Kogud Eesti Kunstimuuseum, erakogud ,,Le système libéral #0001’’ 1. Andmed - 650x650mm. Materjalina on kasutatud pabereid, tundub tavaline tugevam paber, millest on volditud treppide jäljend, nö makett. 2. Kirjeldus – Treppide keerukus võib ajada olukorda veel keerulisemaks, kui sa soovid edasi pääseda või hoopis tagasi. 3. Mõte – Arvan, et kunstnik tahtis näidata pildiga seda, et asjad võivad muutuda iga hetkega keerulisemaks, kui algul paistab. 4
publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud · Ateena Akropoli Pinakoteek · Aleksander Suure loodusteaduslik kogu · Roomas erakogud: Keiser Hadrianuse villa, Marcenos -> metseen Keskajal kirikud ja kloostrid; 15. Saj Prantsusmaalt pärit kunstimuuseumi sünonüümina kasutatav sõna ,,galerii". Renessanss · Vatikani kogud · Medicite kogu Firenzes · 14-15 saj kuriositeetide kabinetid; Wurderkammer, Kunskaamera Paavst keelas kunst väljaviimise riigist. Esimene taoline piirang maailmas. Hakati koguma ka ajaloomälestisi, määrav seos ajalooliste isikutega või ajaloosündmustega.
Töös kasutas autor kolme sorti ajalooallikaid ja allikmaterjale, suuliseid, kirjalikke ning pildi kujul säilinud materjale. Suulisteks ajalooallikateks kasutati kaheksat erinevat intervjuud tsehhi endiste töötajatega ning praeguste omanikega. Kirjalike allikatena olid kasutuses kokku kümme erinevat ajalehte ja raamatut ning üheksa interneti allikmaterjali. Fotomaterjalina olid kasutuses H. Streimanni, T. Uusküla, O. Vilbergi ja töö autori R. Olveti erakogud. Kui jätta välja sissejuhatus ja kokkuvõte, siis esimeses osas autor uuris ning tegi järeldusi oma esitatud punktide kohta, Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud tarbekeemia tootmiskoondise Flora Kadrina tsehhi ajalugu paralleelselt nii ühiskonnaelu, kui ettevõtte muudatuste, nende omavaheliste seoste ja mõjuga kogukonna heaolule. Samuti teeb autor esimeses osas vajaliku lühiülevaade kogu tarbekeemia arengust Eestis.
jaotunud temaatika alusel, siis nüüd jaotati need kronoloogiliselt. Esemetes ega kogudes erilisi muutusi ei toimunud. Ainelise kultuuri uurimise allikad: Esemed ise, kirjalikud allikad, graafilised kujutised, keelelised allikad, eksperimentaaluuringud, etnoarheoloogia. Kus mineviku esemed on? Uurimiseks võib esemeid leida praktiliselt igaltpoolt, kuid spetsiaalseteks esemete säilituskohtadeks on eelkõige muuseumid, erakogud, avalik ruum. Erakollektsioonide tähtsus teatud aladel väga suur (kunst, mündid), mõndasid asju leidub erakogudes isegi tõenäoliselt rohkem kui muuseumides. Erakogud on tegelikkuses sarnaselt muuseumitega uurimisallikateks, kuna kogutakse ikkagi kogumiskõlblikke asju ning erakogudes leidub pigem uhkemaid asju, muuseumides on ka muud massi, mis enamikule võib-olla huvi ei paku. Avaliku ruumi alla käivad näiteks rajatised, ehitised, seadmed.
Keskarhiiv ja Riia Heliplaadivabrik. Arvele on võetud Tallinna Heliplaadistuudio poolt välja antud heliplaatide originaallindid alates 1959 aastast. Koos Riia Heliplaadivabriku ja Tallinna Helikassetitehase toodanguga on moodustunud kogu, mis sisaldab enamuse pärast II Maailmasõda Eestis toodetud heliplaatidest. Vanim helidokument arhiivis on H. Pedusaare kollektsiooni kuuluv esimene eestikeelne helisalvestus "Paistab sügisel ka päikene" (1901.a). Kuigi esimesed erakogud saabusid juba 1970- ndate alguses, on eraisikute loovutused kasvanud märgatavalt alates 1990. aastast. Erakogudest väärivad märkimist H. Rieti, V. Nairise, H. Pedusaare kollektsioonid. Filmiarhiiv kogub helidokumente eesmärgiga dokumenteerida Eesti riigi ja ühiskonna arengu olulisi külgi. Hoiul on poliitika-, ühiskonna-, teaduse- ja kultuuritegelaste kõned, esinemised ja intervjuud (G. Ots, P. Ariste, P. Keres, H. Kruus, V. Alttoa jt.). Esindatud on eesti ajakirjanduse-,
35.Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga? Nimeta keerulisemaid juhtumeid ja materiaalse pärandi säilitamiseks loodud lahendusi/meetmeid. Antiigipärandi laialivedamine: intensiivsus renessansi ajal, muutus süsteemseks arheoloogiliste kaevamiste algusega Itaalias ja Kreekas 18.sajandil. Väljakaevajateks inglise, praantsuse, saksa arheoloogid> antiigipärand sattus nendesse riikidesse. Algul peamiselt erakogud, alates 18.sajandi lõpust 19.saj algusest riiklikud muuseumid. NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld. Türgi (sh Kreeka) ja Põhja-Aafrika alad ei olnud väljaveo eest seadustega kaitstud. 36.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (Aleksander Suure lahing). Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist
Johann Köler suri 10. aprillil 1899 ning on maetud Suure-Jaani kalmistule. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A. , Abel, T. Väike Köleri sõnastik. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2001 2. Enst, B. Johann Köler 1826-1899. Tallinn: Kunst, 1980 3. Jansen, E. Johann Köler ühiskondliku võitlejana. Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium, 1983 4. Johann Köleri Muuseumi kogud Lubjassaarel 5. Köler, Linda erakogud (fotod) 6. Marand, A. Okkaline rada. Vanemuise Seltsi Kirjastus, 1996 7. Pukits, M. Johann Köler. Eestluse eelpost Peterburis. Johann Köleri Muuseumi Ühing, 1997 8. Põldmäe, R. J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö. Tallinn: ENSV kultuuriministeerium, 1983 9. Vahtre, S. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion, 1997 10. Viljandi Muuseumi arhiiv 11. Waga, A. Johann Köler. Tartu: Loodus, 1931 25 26 27 28
Johann Köler suri 10. aprillil 1899 ning on maetud Suure-Jaani kalmistule. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A. , Abel, T. Väike Köleri sõnastik. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2001 2. Enst, B. Johann Köler 1826-1899. Tallinn: Kunst, 1980 3. Jansen, E. Johann Köler ühiskondliku võitlejana. Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium, 1983 4. Johann Köleri Muuseumi kogud Lubjassaarel 5. Köler, Linda erakogud (fotod) 6. Marand, A. Okkaline rada. Vanemuise Seltsi Kirjastus, 1996 7. Pukits, M. Johann Köler. Eestluse eelpost Peterburis. Johann Köleri Muuseumi Ühing, 1997 8. Põldmäe, R. J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö. Tallinn: ENSV kultuuriministeerium, 1983 9. Vahtre, S. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion, 1997 10. Viljandi Muuseumi arhiiv 11. Waga, A. Johann Köler. Tartu: Loodus, 1931 25 26 27 28
32. Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga? Nimeta keerulisemaid juhtumeid ja materiaalse pärandi säilitamiseks loodud lahendusi/meetmeid. Antiigipärandi laialivedamine : intensiivistus renessansi ajal, muutus süsteemseks arheoloogiliste kaevamiste algusega Itaalias ja Kreekas 18. sajandil. Väljakaevajateks inglise, prantsuse, saksa arheoloogid > antiigipärand sattus nendesse riikidesse. Algul peamiselt erakogud, alates 18. saj lõpust ja 19. sajandi algusest riiklikud muuseumid. NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld. Türgi (sh Kreeka) ja PõhjaAafrika alad ei olnud väljaveo eest seadustega kaitstud. 33. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Vastus:
antiigipärandi ja algusega Itaalias ja Kreekas 18. euroopastumise eiramine Vene sajandil. kultuuris; Väljakaevajateks inglise, Antiigiga suhestusid veel vaid prantsuse, saksa dissidendid või arheoloogid > emigrandid (Anna Ahmatova, antiigipärand sattus nendesse Aleksander Blok, riikidesse. Ossip Mandelstam, Marina Algul peamiselt erakogud, alates 18. Tsvetajeva, Jossif saj lõpust ja 19. Brodski jt. sajandi algusest riiklikud muuseumid. NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld. Türgi (sh Kreeka) ja PõhjaAafrika alad ei olnud väljaveo eest seadustega kaitstud.
annaabi.ee 
