Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused
• Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6. august liidetakse NSVL koosseisu 3. Juunipööre ja valimised Balti riikides • Edasist juhtimist hakkas Tallinnas juhtima Stalini esindaja Andrei Zdanov • Uluotsa valitus asendati Nõukogudesõbraliku kabinetiga • Relvitustati Eesti sõjaväeüksused - ei tohtinud avaldada vastupanu • 21
Aega vastamiseks anti 24 tundi, valitsus võttis ultimaatumi vastu. (Kõigile Baltiriikidele sama ultim. koostööd ei tehtud). Hääletu alistumine reaalset vastuseisu okupeerimisele ei olnud. 17.juuni tulid juba uued väed sisse (90 000 meest juurde). 17.juunil algas okupatsioon: Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kõik ühendusteed ja sidekanalid läksid Punaarmeele, keelati igasugu meeleavaldused ja rahvakogunemised ning käsiti eraisikuil (jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad. Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused Uues valitsuses vasakpoolsed, hiljem kommunistid, peaministriks Johannes-Vares Barbarus. Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform
juunil Leedule ja Lätile. Nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid vastupanuta. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Suurematesse asulatesse paigutati NSVL garnisonid, Tallinn läks baasivägede kontrolli alla. Kindral Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikuil kästi loovutada relvad. Juunipööre ja valimised Balti riikides Tallinna saabus Stalini eriesindaja andrei Zdanov. Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juunil koguti Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Edasi mindi Toompeale, siis Kadriorgu. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Kõikjal nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogu-sõbraliku kabinetiga. Väike osa demonstrante korraldas revolutsiooni.
80000 punaväelast valgus laiali üle kogu maa, kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasiväed võtsid oma kontrolli alla Tallinna. Okupatsioon oli juba sisuliselt teostunud, kui J.Laidoner kirjutas 17. Juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile". Selle kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre. Tallinnasse saabunud NSV Liidu eriesindaja Andrei Zdanov astus kontakti siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. 21
Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis
armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit · 16.juunil esitati Eestile ja Lätile ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse koostamist. · Narva diktaat sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre ja valimised Balti riikides · Andrei Zdanov tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. · 21.juuni õhtul andis president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. · Saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud. · 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku
9. Juuni, 1940 8. juuni ilmus Seaduste Kogu IV köide. 15. juuni Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse. 16. juuni Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi. 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat). 18. juuni eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine. 21. juuni toimus valitsuse vahetus ja riigipööre. 22. juuni - Johann Laidoner vabastatati ametist 10. Juuni pööre. Uue valitsuse moodustamine 21. juunil kogunes Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat demonstranti, nõudes uue valitsuse moodustamist. Meeleavaldusel osales idapiirkonnast kohale toodud venelasi ja võõrvägede baasist töölisi, Tallinna ettevõtetest kutsusid pahempoolsed ametiühingutegelased välja töölisi.
2. Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. · 17. juuni 1940 Narva diktaat Narvas kirjutas Eesti Vabariigi vägede ülemjuhataja Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele: 9 1. 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile; 2. anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele; 3. keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised; 4. eraisikuil, sh kaitseliitlastel tuli loovutada relvad 48 tunni jooksul. *Et anda 1940. aasta suve sündmustele ,,seaduslikku iseloomu", siis lavastati Moskva poolt (A. Zdanov) 21.06., 14. 15.07. ja 21.07. sündmused. · 21. juunil 1940 toimus Juunipööre Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares-Barbaruse marionettvalitsusele. Esimene nõukogude aasta Muutused poliitikas: 1
annaabi.ee 
