pedagoolisest tegevusest, kuid jätkas oma filosoofilisi uuringuid. Tema „Postuumne teos“ („Opus postumum“) anti välja alles XIX saj. 80-ndatel aastatel. Sealt nähtub autori mõttemaailmas kasvav seesmine ebakõla ja lõhenemine. Kant suri 1804.a./2, 15/ Nüüd hakkame Kanti filosoofiat põhjalikumalt „lahkama“. Alustame siis kronoloogiliselt – kriitikaeelsest järgust. 1755. a hakkas Kant Köningsbergi ülikoolis pidama eradotsendina pidama loenguid metafüüsika ja mitmesugustest loodusteadustest, füüsilise geograafia ja mineraloogiani välja. Püsiva elatise puudumise tõttu tuli ta taluda teravat ainelist kitsikust ja 1765. a oli ta sunnitud leppima Kõningsbergi kuningliku lossiraamatukogu abiraamatukoguhoidja tagasihoidliku kohaga, tema taotlused professori ametikohale jäid aga kõik need aastat tulutuks ja alles 46-aastaselt võis ta lõpuks asuda loogika ja metafüüsika professori õppetooli (hilem ka dekaan).
- Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused. - Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu. - Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpärastega." - 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina. - Alles 15 aastat hiljem saab loogika ja metafüüsika professuuri, mida peab elu lõpuni. - Herder: "Oma õitsvamatel aastatel oli tal noore poisikese lõbusus, tema avatud mõtlemiseks loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu, mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju, anekdoote ja teravmeelsusi, tema õpetav ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta julgustas ja sundis ise mõtlema."
Peamiseks teeneks tuleb pidada botaanikaaia edendamist, samüti fütofenoloogiliste vaatluste1 alustamist ja juhendamist. 1873. aastal avaldas Willkomm üksikasjalise botaanikaaia kirjelduse, millele eelnes kõigi botaanikaaias kasvavate taimede ülemääramine. Lisaks organiseeris ta botaanikakateedri juurde botaanikamuuseumi. Willkommi ja Russowi üheks kuulsamaks õpilaseks kujunes Johann Christoph Klinge, kes töötas aastatel 1879-1895 Tartus botaanikaaia direktori abina ja eradotsendina. Suurimaks tööks määraja "Flora von Est-, Liv- und Curland" koostamine. Teose muudab väärtuslikuks hästi läbi töötatud sünonüümika, ning see on jäänud tänapäevani asendamatuks abivahendiks 18. ja 19. sajandi botaanilises kirjanduses leiduvate taksonite nimetuste identifitseerimisel. Tema teiseks tuntumaks tööks on ,,Ida-Baltikumi dendrofloora käsitlus". Laiema tuntuse saavutas Klinge käpaliste (Orchidaceae) süstemaatikat uurides. 20
Ta uurib põhjalikult Leibnitzi ja tolle õpilase Wolffi teoseid. Üheksa aasta jooksul teenib ta leiba pärast seda Königsbergi lähedastes mõisades koduõpetajana. Pärast aastatepikkust tööd pedagoogina on ta oma põhimõtted ka käsiraamatuna välja andnud. Ta ise ütleb, et see sisaldab suurejoonelisi eeskirju, mida ta kahjuks pole kunagi rakendanud. Sellel perioodil omandab ta põhjalikud teadmised filosoofias. 1755 aastal ta promoveerub ja asub töötama ülikooli juures eradotsendina. Alles 15 aastat hiljem saab ta loogika ja metafüüsika professuuri, mida pidas kuni elu löpuni. 40 aastat peab ta loenguid ka matemaatilise füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta, aga samuti teoloogiast, moraalist ja loodusõigusest. Ta kujunes armastatuks ja erutavaks õpetajaks. Herder, kes õppis Kanti esimestel dotsendiaastatel Königsbergis, kiidab Kanti oma kirjades: "Oma öitsvamatel aastatel oli tal noore poisikese lõbusus, tema avatud, mõtlemiseks
ideology.] Immanuel Kant (1724-1804) Kant on kriitilise filosoofia rajaja (analüütilise filosoofia metoodika on kriitiline; ka analüütiline epistemoloogia algab kahest kriitilisest küsimusest: mida see tähendab? ja kust me seda teame? Tuleta meelde nt Popperi kriitiline ratsionalism). Sündis sadulsepa peres Königsbergis, õppis sealsamas ülikoolis, töötas koduõpetajana ja pärast magistrikraadi kaitsmist 1755 eradotsendina. Alguses kirjutas füüsikast ja astronoomiast. 1770 määrati KÜ loogika ja metafüüsika õppetoolile. Algas nn kriitiline periood. Karikatuursuseni korrapärane: ta ei lahkunud kunagi Kö-st ega abiellunud; kuna pidas seksuaalsust alandavaks, siis tõenäoliselt puudus tal ka selles vallas kogemus [t.m isetäituvad ennustused ja performatiivid]. Kanti intellektuaalsed lähtepositsioonid olid suuresti Leibnizi kujundatud. L. ideed levisid
· Vaimsete olenditena on meil Temaga tihe side, aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult sest me võtame Tema suurusest ja headusest tuleb tegelda keskpärastega." teadlikult osa. · 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina. · Leibnitz: "Jumal on universumi masina arhitekt ... · Alles 15 aastat hiljem saab loogika ja metafüüsika ja seega vaimude Jumalariigi monarh." professuuri, mida peab elu lõpuni. · Jumala eksistents on Leibnitzi arvates tõestatud · Elu ja isiksus piisava põhjuse printsiibist lähtudes. See printsiip · Herder: "Oma õitsvamatel aastatel oli tal noore on igasuguse mõistustunnetuse aluseks
7 aastat õppis Köningsbergi gümnaasiumis, midagi erilist see talle ei andnud. Köningsbergi ülikoolis õpib teoloogiat, filosoofia, loodusteadusi. Uurib Leibnizi ja Leibnizi õpilase Wolffi teoseid. Wolffi mõju - tõi deismi Saksamaale. 9 aastat teenib leiba olles mõisates koduõpetaja. On välja andnud käsiraamatu pedagoogilistest võtetest. "Lollpeasid ei saa aidata, geeniused aitavad end ise, keskmisi tuleb õpetada." 1755 saab doktorikraadi. Töötab ülikooli juures eradotsendina; 40 aastat loenguid: matemaatiline füüsika, geograafia, antropoloogia + teoloogia, loodusõigus. Kant on armastatud õpetaja, Herder kiidab teda. Kant võis ka võõrastest maadest kirjutada, ise polnud Köningsbergist välja saanud. Tegi Euroopa reisijuhi. "Hingejõust". Nõrga tervisega. Rajas oma päevakorra ja toidumenüü. Käis väljas pargis jalutamas kindlal kellaajal; ei rääkinud sel ajal, ainult hingas. Enne kui midagi otsustas, mõtles pikalt
annaabi.ee 
