1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud
b. Parietaalne endoderm interakteerub trofoblasti gigant rakkudega (peale implanteerumist prim endodermist) -migreeruvad mööda trofektodermi sisemist pinda ning mood koos trofoblasti gigant rakkudega parietaalse rebukoti. c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) moodustab blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja ekstraembrüonaalse ektodermi pinnale. (mood peale implanteerumist prim endodermist) d. Definitiivne endoderm embrüo kõige sisemine looteleht; pärineb epiblastist Parietaalne ja vistseraalne endoderm vahendavad toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Vists endoderm on oluline signalisatsioonikeskus embrüo edasises arengus. -jaguneb : embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermis (DVE)
Väga iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine). Saab klassifitseerida kuju järgi (lame-, kuup- ja silinderepiteel), kihtide arvu alusel (ühe või mitmekihiline epiteel) või funktsiooni alusel. *katteepiteel – moodustab naha pindmise kihi e. epidermise ja siseelundite pindmise kihi nt hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jne. *näärmeepiteel – on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed saavad sekreedi juhade kaudu organi pinnale ja endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. *Sensoorne epiteel e tundeepiteel – koosneb ärrituse vastuvõtmiseks spetsialiseerunud rakkudest (nt haistmisepiteel nina limaskestal). 2) sidekude – iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Jaguneb kahte suurde
lõppharudesse valgud, ensüümid,lipiidid. Retrograadne vool. Neurogliia rakud on tavaliselt bväiksemad kui närvirakud, nad moodutavasd, poole aju mahust. Neil on toe ja kaitsefuntsiooon, nad ei gemnereeri ega kanna erutust. Preparaadis eristatav ainult tuuum. Jaguneb makro(koosneb astrotsüütddisst ja oligodendrotsüütideks) , mikroglliiaks ja ependüümiks. Ependüüm voooderdab seljaaju õõsi ja peaaju öösi, ajuvatsakesi ja tsentraalkanalit epiteliaalse kihina. Moodutstub ühest kihist kõrgetest kuubilistest või silinderjatest rakkudest, mis omavad mikrohatte ja ripsmeid. Baasiselt lähtuv jätke hargneb aju teiste rakkude vahel. Astrotsüüdid tähekujuline jätketega rakk, kinnituvad veresoonte külge raku lõppjalkestega, ühed on kiulised, teised protoplasmaatilised. Kiulised on peamiselt valgaines, teised hallaines. Kiulistel on pikad peened jätked, teitstel on jätked lühmed, rohkem hargnevad. Kiulistel on
tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale. Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone (saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre. 5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu) Elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 6
selle käigus tekib ja kuidas; kuidas kutsutakse neurulatsiooni läbivat embrüot) protsess, mille käigus muutuvad kindlad ektodermaalsed piirkonnad (pinnaektoderm, neuraalhari, neuraaltoru) üksteisest füüsiliselt ja funktsionaalselt eristuvaks primaarne - neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru sekundaarne - mesenhümaalsed rakud agregeeruvad, läbivad MET (mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni) moodustub neuroepiteel, mille keskele tekib valendik ja moodustub neuraaltoru Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) põhineb SSH/BMP gradiendil - SSH indutseerib ventraalse osa teket, BMP dorsaalse osa teket BMP (bone morphogenetic protein) - suunab ektodermi spetsifikatsiooni, indutseerib ektodermi rakke arenema epidermise suunas SHH (Sonic hedgehog) - indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke
samas keskmine osa süveneb U-kujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse neuraalvaoks Neuraalvallid ühinevad (rullumise ja voltimise teel) ning tekib suletud silindrilaadne struktuur – neuraaltoru Neuraaltoru eraldub adhesioonimolekulide (E-kadh >N-kadh) toimel pinnaektodermist Neuraaltoru ühinemise käigus eralduvad neuraalharja rakud Sekundaarne neurulatsioon – mesenhümaalsed rakud agregeeruvad, läbivad MET (mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni) moodustub neuroepiteel, mille keskele tekib valendik ja moodustub neuraaltoru Lindudel toimub sekundaarne neurulatsioon alates jalgadest tahapoole, imetajatel sabas (alates ristluulüli piirkonnast), kaladel/amfiibidel sabapiirkond, süstikkalal ainult primaarne neurulatsioon Konvergentne neurulatsioon Rakud interkaleeruvad üksteisega konvergeerudes (koonduvus) pikiteljel, mistõttu kudede laius väheneb ja pikkus suureneb –
Parietaalne endoderm moodustub primitiivsest endodermist vahetult peale implanteerumist emakasse, ta interakteerub trofoblasti gigantrakkudega. Nad migreeruvad mööda trofoektodermi sisemist pinda ja moodustavad koos trofoblasti gigantrakkudega parietaalse rebukoti. Vistseraalne endoderm moodustub primitiivsest endodermist vahetult peale implanteerumist emakasse, ta moodustab blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja pinnale ekstraembrüonaalse ektodermi. Koos parietaalse endodermiga vahendab ta toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Samuti on vistseraalne endoderm tähtis signalisatsioonikeskus areneva embrüo edasises arengus. Vistseraalne endoderm jaguneb veel embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermiks (DVE) ning sellele järgneb DVE rakkude ümberpaigutumine anterioorsesse poolde
· Mikrotsefaalia · Sagedus 1/ 1900 sünnikohta 55% ainult sagitaalõmbluse sulgumine dolihhotsefaalia 24% ühepoolne koronaarõmbluse sulgumine 9% kahepoolne koronaarõmbluse sulgumine brahhütsefaalia. Neuraaltoru sulgumise häired · Anencephalia -aju ei ole · Cranioschisis -pea-ja seljaaju nekroos · Cephalocele - ajusong läbi koljudefekti (cranium bifidum) · Meningocele - kolju v. lülisambadefekt ajukelmete väljasopistusega · Dermoidtsüst - mittetäielik neuraalse ja epiteliaalse ektodermi eristumine · Spina bifida -lülisamba defekt · Düsrafism -27.-28. fetaalpäeval o Kaasnevad anomaaliad: südamerike diafragma defekt ösofageaalne atreesia · Ravi: kirurgiline 33
annaabi.ee 
