Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid? Liaanid-taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi. Epifüüsid- taimed, mis kinnituvad teiste taimede juurtele, tüvedele ja okstele. 7.Milline on vihmametsade muldade viljakus? Miks? Mullad on väheviljakad, sest need on mineraalainevaesed. !!!8.Mis tüüpi murenemist esineb vihmametsades (porsumine või rabenemine). Miks? Porsumist, 9.Vihmametsade loomastik:liigid, kohastumused, eluviis.
Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar
moodustis diafüüs. Osteplastid töötavad nende kõhrerakkude ja epifüüsi piiril ja nende tegevuse tulemusena kaltsiumisoolad lagestuvad otsa ja tekitavad sinna uut luukudet. Lükkavad ka seda epifüüsiplaati edasi ja toruluu pikeneb. Selline pikikasv saab toimuda niikaua kuni need kõhreplaadid lõplikult luustuvad, kasvavad kinni. Toimub aga siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab järsult suurenema ( pubekaeas) selle lõpus on enamvähem kasv lõppenud, kõhreplaadid luustunud, epifüüsid ja diafüüsid kokku kasvanud. Juhul kui suguhormoonide produktsiooni pubekaeas on puudlik , siis kasv jätkub, kellel on ka teised sekundaarsed sugutunnused välja kujunemata. Luud on kaetud luuümbrisega. Seda ei ole liigespindadel. Luude paksenemine toimub teatud määral luuümbrise tõttu. Luuümbrise sisse kasvavad närvid ja veresooned, mis varustavad luukudet. Luud kasvavad öösiti, kasvuproduktsioon on öösel suurem. 2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud) 3
veel luu keskmise osa külge kinnitumata. Epifüüside kinnitumine luu põhiosa külge toimub teatava seaduspärasuse alusel ning ka selle alusel on loodud metoodika skelettide vanuse määramiseks. Epifüüside kokkukasvamise alusel on mõttekas analüüsida eeskätt teismelisi indiviide (nooremate jaoks on parem meetod hammaste lõikumine ja pikkade luude pikkused). Vanust epifüüside kokkukasvamise alusel saab määrata alla 25 aastastel. Selleks vanuseks kasvavad epifüüsid reeglina kinni, kuid aasta paar veel on kasvamise jooned näha. 7 Võimalust epifüüside kokkukasvamise alusel vanust määrata kasutasin 13 juhul (4 juhul olid epifüüsid juba kinni kasvanud). 6.4. Maetud laste vanuse jaotus. Lähtuvalt tõdemusest, et laste matuste seas oli nii selliseid, kus polnud võimalik vanust määrata pikkade luude pikkuse järgi, kui selliseid, mida polnud võimalik määrata
Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel Ca soolade lisandumisel. Kõhre kude on pehme. Luukude aga jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaalperioodis, ainult et siis on suur osa kõhreline. Kõhre kudet produtseerivad kõhre rakud ehk kondrotsüüdid. Looteea algul koosnebki skelet täielikult kõhrkoest. Esimesed luustumispunktid ilmuvad 7.ndal kuni 8.ndal raseduse nädalal. Toruluul eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Epifüüsid on otsad ja diafüüsid on see vaheosa. Vastsündinul on diafüüsid juba luustund. Luu kasv pikuti pärast sündi toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhre plaadi kaudu. Kõhre plaadi diafüüsi poolsesse otsa ladestuvad kaltsiumi soolad ja lükkavad epifüüsi edasi – nii luu pikeneb. Selline pikikasv toimub nii kaua kuni kõhreplaadid pole täielikult luustunud. Täielik luustumine kaltsiumisoolade tõttu ja plaatide kinnikasvamise kaudu leiab aset puberteedieas ja kasv jääb seisma
kujutavad endast ulatuslikumat pinda, millele kinnitub rohkelt lihaseid (abaluu). Oma struktuurilt jaguneb luu plinkolluseks ja käsnolluseks. Plinkollus on tihe, kompaktne ja kõva. Käsnollus seevastu koosneb õhukestest plaadikestest ja põrgakestest, mis üksteisega lõikuvad ning mille vahele jäävad luuüdiga täidetud ruumid. Lameluudes asetseb plinkollus kahe pindmise plaadina ning nende vahele jääb käsnollus. Lühiluude ja toruluude epifüüsid on ehitatud käsnollusest, plinkollus asetseb õhukese kihina vaid nende pindadel. Toruluude diafüüsid seevastu koosnevad peaaegu ainult plinkollusest. Väljastpoolt suunduvad sellesse Volkmani kanalid, mis piki luud kulgevateks Haversi kanaliteks hargnevad. Nimetatud kanalikestes on veresooned, mis toidavad luid. Värske luu pind on kaetud kiulise sidekoe kihiga luuümbrisega e. periostiga. Periosti kiudude kimbud tungivad luukoesse ja seovad periosti luuga. Samuti seovad periosti kiud
17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel Luude tüübid: · pikad e toruluud laiemad otsad epifüüsid keskel toru diafüüs epi- ja diafüüsi vahel metafüüs · lühikesed luud · lamedad luud · segaluud Luuüdi e medulla täidab kõik õõnsused luus · kollane luuüdi peamiselt rasv · punane luuüdi retikulaarne Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks. Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest ,,luumudelikesed", hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema.
Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Kuivõrd kasvuprotsess baseerub mitoosile ja ainevahetuse kiirusele, siis lisaks keskkonnateguritele sõltub varavalmivus ka geneetilistest teguritest. Seepärast saab varavalmivust suurendada ainult sihipärase valiku teel. On täheldatud, et varavalmivad loomad on suhteliselt madalamad ja laiemad. Luude epifüüsid luustuvad varem, hambad vahetuvad kiiremini, ainevahetus on kiirem. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Järelikult varavalmivus on pöördvõrdeline eluea pikkusega. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Seakasvatuses on varavalmivus väga tähtis. Tavapäraselt realiseeritakse nuumsead 100 kg raskuselt ja nende vanus peaks
Leukotsüüdid jagunevad: *granulotsüüdid(neutrofiilsed-fagotsüüdid, eosinofiilsed-kaitse, basofiilsed-produts histamiini), agranulotsüüdid (lümfotsüüdid-kaitse, monotsüüdid-fagotsüüdid) Vereplasma valgud: albumiinid, globuliinid, fibrinogeen(vere hüübimine), süntees maksas Vereloomeelundid: *Punane luuüdi rinnak, roided, koljuluud, vaagnaluud, pikkade toruluude proksim. epifüüsid, *Lümfisõlmed, *Tüümus, *Põrn Vereloome regul: *Organismi hapnikuga varustatus, *Hormoonid (erütropoetiin, trombopoetiin, testosteroon), *Toitumuslikud faktorid (raud, vitamiin B12 ja foolhape) O2 transport veres: *Hapniku transporditakse valdavalt koos hemoglobiiniga, *Inimese vere keskmine hemo sisaldus on 15%, s.o 15 g/100 ml, *Iga gramm hemo suudab siduda maksimaalselt 1,39 ml hapnikku
annaabi.ee 
