Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"epiduraalne" - 7 õppematerjali

epiduraalne — peatrauma; närvisüsteem epiduraalne hematoom — peavalu
Seljavalu
5
docx

Seljavalu

jämesoole seina väljasopistus Emakaväline rasedus Munasarjade vähk Mõned kopsuhaigused (pleuriit, pneumoonia). (Cianflocco 2017). Tõsised põhjused e. "Punased lipukesed": fraktuur (Liiklusõnnetuses osalemine, kukkumine kõrgusest, kergem trauma osteoporootilisel pt-l., valu torakaalosas.); tuumor või Infektsioon; cauda equina sündroom- seljaaju närvijuurte kompressioon nimme-ristluu piirkonnas . (Nurmiste 2012); soleeritud epiduraalne abstses- (lülisamba kanali seljaaju kõvakesta ja seljalülide luuümbrise vaheline ruum mädakogumik); meningiit- ajukelmepõletik; seljaajupõletikud; vähk ja metastaasid; septiline artriit- bakterid on liigestesse jõudnud vere kaudu. (Cianflocco 2017); aordi aneurüsmi ruptuur. Potentsiaalselt ohtlikud: bakteriaalne spondüliit (põletiku lulisd muutused lülisambas);

Meditsiin → Meditsiin
3 allalaadimist
Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias
27
ppt

Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias

Kontrolli ja vajadusel asend puuduv organismi vedelik ( juua, infusioon) Kui ei saa aru miks tuleb vähe diureesi siis konsulteeri majas oleva valvearstiga. Vererõhk  Vajalik teada mõlemal käel väärtusi haiglasse saabumisel (individuaalsus).  Pärast arterite operatsiooni ei tohi RR ületada 160 mm Hg ja olla alla 80 mm Hg  Väga madal rõhk hüpertoonikul võib häirida neeru funktsiooni ja põhjustada ajuinfarkti, südameisheemiat.  Valu tõstab RR ja epiduraalne valutustamine võib langetada RR  Liiga madala või kõrge RR põhjus jääb arusaamatuks siis pea nõu valvearstiga. Hingamisfunktsiooni hindamine  Kroonilisel kopsuhaigel on tavapäraselt hingamisfunktsiooni näitajad ebanormaalsed ja nende hindamiseks vajame patsiendi kohta infot varasemast perioodist.  Hingamise sagedus ja huulte värvus esmased seisundi hindamisel.  SpO2 usaldusväärse vastuse saame normaalse verevarustusega jäsemelt.

Meditsiin → Õendus
7 allalaadimist
Eritamine
90
pptx

Eritamine

Äge uriinipidamatus.  Inimesed tunnevad täispõie tunnet üha väiksema ja väiksema uriiniulga juures, kuni nad lõppuks võivad hakata urineerima iga 10-15 minuti järel. Stressist tingitud kusepidamatus.  Stressist tingitud kusepidamatus esineb põie sulgurlihase mehhanilise puudulikkuse tõttu, see on kõige levinum inkontinentsuse vorm igas vanuses naiste.  Võib esineda ka ämmaemanduse kontekstis inimestel, kellel on olnud epiduraalne anesteesia. Eritamisharjumuste muutused Kusepidamatus ja õppimispuue.  Õppimispuudega inimestel esineb tihti kusepidamatus.  Sellistel inimestel on sageli kahjustunud närvisüsteem ning see võib halvendada tahtlikku kontrolli eritamise üle.  Isegi kui puudub füüsiline puue, on õppimispuudega inimestel tavaliselt raske eritamise elamistoiminguga iseseisvalt toime tulla. Eritamisharjumuste muutused Uriini kontinentsuse edendamine

Meditsiin → Õenduse alused
30 allalaadimist
POSTOPERATIIVNE VALURAVI
57
pptx

POSTOPERATIIVNE VALURAVI

Ülevaade postoperatiivsest valuravist kirurgilistes osakondades Leida nn. parendamist/ parandamist vajavad kitsaskohad postoperatiivses valuravis KOKKUVÕTE PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Arenguruumi on igas uuritud riigis palju SOOVITUSED POP VALURAVI JUHTIMISEKS Adekvaatne õdede ja arstide ettevalmistus Adekvaatne patsiendikeskne informeerimine Balansseeritud analgeesia kasutamine, epiduraalne ja muu regionaalne ja lokaalne valutustamine, PCA Kirjalike protokollide kasutamine Regulaarne valutugevuse hindamine MIKS VALURAVI ON EBAPIISAV Valuravi kirurgilises osakonnas on vähem oluline, kui opereerimine Valu tugevust ei hinnata regulaarselt Valu tugevust ei dokumenteerita Valuvaigistite määramine on ebaregulaarne Puudub kasutatud ravimi toime hindamine Suhtlemisprobleemid (patsient - personal) Patsiendil puudub eelnev info valust ja valuravist

Meditsiin → Meditsiin
15 allalaadimist
Neuroloogia konspekt
17
docx

Neuroloogia konspekt

Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid – entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet – suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja

Pedagoogika → Eripedagoogika
108 allalaadimist
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

siiski ajutine) halvenemine. Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel. Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid ­ entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet ­ suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi-

Meditsiin → Neuroloogia
219 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks, kuhu kuuluvad sümpaatikus ja parasümpaatikus. Närvisüsteemi funktsioneerimise seisukohast on olulised veel ajuvatsakeste süsteem, ajuvedelik ja aju verevarustus. Refleksid kui alateadvuslikud reaktsioonid välisärritajatele lähtuvad perifeersest närvisüsteemist. VÕTMESÕNAD ajukäärud Ajutüvi ajuvatsake ajuvedelik (liikvor) akson ekstrapüramidaalne epiduraalne süsteem ganglion hallollus Headi tsoon hüpofüüs hüpotaalamus keskaju Perifeerne subduraalne närvisüsteem (mesencephalon) mustollus suuraju Sümpaatikus taalamus (telencephalon)

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun