atsetüülkoliin, lipiidid), membraani ääres (neuropeptiidid), eelpoolmainitud domeenide juures (glükoproteiinhormoonid) või N-terminusepoolsele (glutamaat, Ca). N: Trombiini retseptor, 5-AH, ligand. Trombiin lõikab N-terminaalset osa, mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga. Seejärel saab ligand aktiveerida retseptorit. Kinaasiga seotud retseptorid - 1-TM 1-TM Inaktiivsetele EGF retseptori monomeeridele seondub EGF (bivalentne epidermaalne kasvufaktor), tekib dimeerne retseptor ja kumbki retseptori türosiin-kinaas aktiveeritakse ning nad fosforüülivad teineteist. Mõlematele seotuakse kolm fosfaatrühma. Insuliini retseptor. Heterotetrameerne kompleks. Samamoodi. Intratsellulaarsed retseptorid Signaali ülekanne ioonikanaliga seotud retseptori kaudu ? Signaali ülekanne G-valguga seotud retseptori kaudu Neurotransmitter seondub retseptorile, mille tagajärjel toimub
Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris 1)Epidermaalne tüüp- iseloomulik rakkude kihistunud paigutus ja nende anisomorfsus eri kihtides. Säilivad ka patoloogilistes tingimustes ja koekultuuris. 2)Enterodermaalne koetüüp – iseloomulik ühekihiline epiteel. 3)Nefrodermaalne koetüüp – iseloomulik ebaühtlase kõrgusega rakud, see omadus säilib ka kultuuris 4)Tsölodermaalne koetüüp – rakkude kalduvus ümmardada või haraliseks muutuda, kultuuris kasvavad õhukese kilena.
Neis tekib vananemisega seotud muutuseid. (Neuroneid ei teki pärast sündi). Potentsiaalselt uuenevad rakud – hepatotsüüdid. Normaalselt ei jagune, on G0 faasis. Võivad minna uuesti aktiivsesse rakutsüklisse. Proliferatsiooni induktoriks maksas on maksa kasvufaktor HGF. Maksa regeneratsioon võib toimuda olemasolevate rakkude arvel. NÄIDE: Maksa kahjustusel Kupfferi rakud aktiveeruvad ja hakkavad produtseerima tumori nekroosifaktorit TNF ja interleukin 6. Lisaks mõjuvad ka insuliin, epidermaalne kasvufaktor EGF, norepinefriin, T3, HGF poolt toodetud ained. Nende faktorit e koostoime viib hepatotsüüdidtagasi G0 - st G1 - te. Pidevalt uuenevad rakud – epidermis, vererakud. Neis kudedes on olemas lokaalsed tüvirakud, mis pidevalt uuendavad kudet. Tüvirakud ei ole diferentseerunud, neil on piiramatu paljunemisvõime kui nende arv hoitakse koes konstantsena, kuna pärast jagunemist 1 tüvirakk diferentseerub ja teine säilitab tüviraku staatuse. 3
Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine) Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad · Valgu kanalid · Retseptorid · Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A
Nüüd esineb üksikjuhte Brasiilias, Indias, Indoneesias, Filipiinidel. Viimane puhang endises NLiidus oli 90ndate keskel, kui haigestus 150000, suremus oli 3…23%. Epideemiale eelnes toksigeensete tüvede kandlus. Virulentsus. • Difteeria toksiin on A/B toksiin. Tox geeni toimetab rakku lüsogeenne beetafaag. Toksiinil on kolm funktsionaalset regiooni: katalüütiline A-ühik, retseptoriga seonduv regioon ja translokatsiooniregioon. Retseptoriks hepariini siduv epidermaalne kasvufaktor NS ja südamelihasrakkudel. Difteeriahaiged surevad südamelihase toksilise kahjustuse tõttu. Toime valgusünteesile elongatsioonifaktor 2 pärssimise kaudu. Pidurdab proteiinisünteesi, põhjustab raku surma ja pseudomembraani teket epiteelil. • Ilmselt on ka teisi virulentsusfaktoreid, kuid neid ei teata. Haigused. • Hingamisteede difteeria. Ägeda algusega eksudatiivne farüngiit, kurguvalu, madal palavik. Siis tekib
olevale võrkkestale (reetina), millele moodustunud kujund edastatakse ajju ja töödeldakse Silmakarika rakud, mis on kontaktis läätseplakoodiga saavad neuraalseks reetinaks (gliiarakud ja neuronid) ja ülejäänud hakkavad vastusena ümbritsevatele mesenhüümirakkudele tootma pigmenti melaniini (pigmenteerunud reetina). 41 Embrüo peapiirkonna spetsiifiline ektodermaalne plakood (epidermaalne paksend) on ainus kompetentne piirkond vastama parakriinsetele signaalidele (nt BMP4, FGF8), mida toodetakse eesajust moodustuvates silmavesiikulites Induktsioon viib silmaläätse arengu eest vastutatavate geenide ekspressioonini ja läätseplakoodi moodustumiseni, millest areneb läätse vesiikul. Arenev lääts omakorda signaliseerib parakriinselt (sekreteerib FGF) silmakarika rakke arenema reetinaks. Prekordaalplaadist sekreteeritav Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni
APC pinnal), harva B-lümfotsüüt (siis vahetuks aktiveerijaks polüepitoopsed antigeenid - näiteks endotoksiinid). Lümfotsüütide pidev tsirkulatsioon versus "homing". Lümfotsüütidel "homing" ("pesastumis") retseptorid. Endoteliaalsetes veenulites vaskulaarsed adressiinid. Immuunvastuse etapid: antigeeni töötlus ("protsessing") antigeeni esitava raku (APC) poolt APC- (antigen-presenting cell): ¤ dendriitrakk (epidermaalne Langerhansi rakk jt) kannab antigeeni kudedest perifeersetesse lümfoidorganitesse (samal ajal toimub raku "küpsemine"). NB! Dendriitrakkudel (DC1 ja DC2) on keskne roll kogu immuunvastuse seadistamisel (st kas tekib eelistatult rakuline või antikehade poolt vahendatud immuunvastus) ¤ makrofaag (sh. erinevates kudedes erinev nimi) ¤ B-lümfotsüüt antigeeni (õigemini: antigeense peptiidi) esitlus Th-rakule toimub läbi II klassi HLA (hiirel H-2)
annaabi.ee 
