Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetikud 2009 Anu Juurik EPIDEEMIATE OMADUSED Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2
Kuna suurandmete kasutamist veel avastatakse ja tulemusi oodatakse nii ruttu kui võimalik, siis sageli unustatakse ära seaduslikud aspektid. Kusjuures ei pea näiteid väga kaugelt otsima, sest ka Eesti riik on sellega eksinud. Aastal 2005 tõi andmekaitseinspektsioon välja, et kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses oli volitusnorm nakkushaiguste registri asutamiseks väga avaralt sõnastatud, siis koguti registrisse infot mitte vaid epideemiliste nakkushaiguste kohta, vaid ka haiguste kohta, mis ei kvalifitseerunud epideemiliste ja eriti ohtlike hulka. Kusjuures hoiti andmeid isikustatud kujul ja kuulusid säilitamisele 75 aastaks. Muuhulgas oldi kriitilised ka sünniregistri ja veel mitme andmekogu suhtes. Sotsiaalministeerium põhjendas isikustatud andmete kogumist terrorismivastase võitlusega [15]. Kindlasti on võimalik, et sarnaselt eelnevale suletud andmebaasile on avalikke, kus liigne kiirustamine on põhjustanud
populatsioon, viljakus jne.; teiseks pooluseks on inimkeha, millele ei läheneta kui bioloogilisele massile, vaid kui individuaalselt manipuleeritavale ja kontrollitavale objektile. Indiviidide paigutus organiseeritakse nii ruumis kui ajas ning nende tegevust juhitakse teatavate ühiskonnale üldkasulike käitumismudelite suunas: tehases kindlustatakse produktiivsus, koolis korralik käitumine, linnas piiratakse sihitult uitavate lindpriide hulka ja alandatakse epideemiliste haiguste levimise riske. Need võimu ja teadmiste tehnikad läbisid Foucault' järgi kaheastmelise arengu. Esialgu loodi need ohtliku sotsiaalse elemendi piiramise või neutraliseerimise vahendina ning kultiveeriti isoleeritud institutsioonides (vanglad, haiglad, sõjaväelaagrid, koolid, tehased), seejärel aga arendati allutatute kasulikkuse ja produktiivsuse kasvatamise tehnikaiks, mida võib rakendada palju laiemas kontekstis.
Haiguse pidurdamiseks kasutatakse mürkaineid mida pritsitakse lõigatud kuuskede kändudele, kasutatakse ka tuhaga pinnase üle puistamist. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes. Epideemiliste puhangutena esinev võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. Juureüraskid kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask, harkkidane
Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes. Epideemiliste puhangutena esinev okaspuu-võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. 1.9 Kahjurputukad Juureüraskid (Hylastes spp.) kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt
*Anatoomiaga talitlust ei saa uurida, kui ei tunne ehitust. *Bioloogia, *Histoloogia, *Funktsionaalne morfoloogia, *Biokeemia, *Spordi bioloogia käsitlevad üht- sama vaatlusaluste ringi erinevatest vaatenurkadest. F kujunemisel iseseisvaks teadusalaks olulist tähtsust omavad teadlased: *HIPPOKRATES (460 377 e.m.a.) kreeka arst. On püüdnud leida seoseid inimkeha ja hingelaadi vahel, on pööranud tähelepanu keskkonna mõjule inimorganismi seisundile. Uuringud epideemiliste haiguste kohta. *GALENOS (130 200 m.a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja
JÄÄKATTE. POOLUSED SOOJENEVAD ROHKEM KUI EKVAATOR, TALVED ROHKEM KUI SUVED, ÖÖD ROHKEM KUI PÄEVAD. ALANUD ON GRÖÖNIMAA JÄÄKILBI SULAMINE JA KUIGI SEE KESTAB VÄHEMALT TUHAT AASTAT, VÕIB SEE MAAILMAMERE TASET LÕPUKS KERGITADA SEITSME MEETRI VÕRRA. SAMUTI TIHENEB EKSTREEMSETE ILMANÄHTUSTE, KUUMALAINETE JA TORMIDE,ESINEMISSAGEDUS. KÕIK SEE TÄHENDAB KODU JA ELATUSVÕIMALUSE KAOTUST MILJONITELE.ÜKS MITTELINEAARSE MUUTUSE VORM ON KA EPIDEEMILISTE TÕBEDE LEVIK. MIDA ROHKEM INIMENE LOODUSESSE SEKKUB, MIDA SÜGAVAMALE SENI PUUTUMATA MAA SOPPIDESSE TUNGIB, SEDA ROHKEM PUUTUB TA KA KOKKU PATOGEENIDEGA, MIL ON POTENTSIAALI HÜPATA OMA SENISTELT KANDJATELE ÜLE KA MEILE. MEENUTAME, ET HIINAST ALGUSE SAANUD SARS JÕUDIS LENNUREISIJATE ABIL OTSAGA VÄLJA 5 MONTREALI, LINNUGRIPP LIIKUS KAGU-AASIAST JA HIINAST ÜLE VENEMAA EUROOPASSE JA MUSTA AAFRIKASSE. SUURED MUUTUSED VÕIVAD TOIMUDA ÜLEÖÖ JA MÕJUDA INIMRASSILE SURMAVALT. Alates 20
suremus- ja sündimusnäitajate kohta, teda huvitas suremus erinevatesse haigustesse erinevatel ajaperidoodidel ning piirkondades. Oma tööga suutis ta näidata seaduspärasusi populatsiooni suremusnäitajates, mõnes mõttes prognoosida populatsiooni tervisekäitumist. Graunti tööd tunnustasid toonased täppisteadlased, meedikud jätsid töö tähelepanuta. Meditsiinikorüfeed Sydenham nt jätkasid oma nn ,,epideemiliste konstitutsioonide" teooria viljelemist. Viimane käsitles epideemiate tekitajatena klimaatilisi, astroloogilisi jm väliseid tegureid. Epidemioloogiline mõte arenes siiski edasi. Itaalias avaldas 1700. aastal Bernardino Ramazzini (1633-1714) käsitluse tööliste haigustest. Ta nimetas üle 40 kutse esindaja (sh ka ,,juudid"), kelle puhul näitas ära nende spetsiifilised terviseriskid. Ramazzini osales ka 18. sajandi alul kogu Euroopat tabanud veiste
süüfilis 16., läkaköha 18., koolera 19., HIV 20. sajandil. Katk jm tõved kaasnesid üsna reeglipäraselt sõdadele ja näljaaegadele ja nii teame Eestis haiguspuhangutest alates muistsest vabadusvõitlusest (katk 1208. a). Levinumatest nakkushaigustest olid düsenteeria ja teataval määral ka rõuged endeemilist laadi, seda võib öelda ka mõnede lastehaiguste (nt leetrid ja sarlakid) kohta, tüfoidsed palavikud olid pigem epideemilised. Sageli levisid ka endeemilised tõved epideemiliste puhangutena, mis haarasid suuremaid või väiksemaid piirkondi. Epideemiad olid sageli sesoonsed, seedenakkuste puhul puhkesid nad eeeskätt suvel- sügisel kordudes perioodiliselt, tavaliselt mitte sagedamini kui 5-6 aasta tagant. Rõugetesse surdi valdavalt kevadtalvel. Põdemine oli seotud eaga, mitmed haigused laastasid eeskätt laste ridu, nt sarlakite puhul domineerisid surnute seas kahe-aastased, difteeria puhul veidi vanemad lapsed, läkaköhasse surid aga kuni aastased. On ilmne,
annaabi.ee 
