Kõigepealt lõigustub pindmine osa mood epiblast. · Heleväli area pellucida; iduketta tsoon, kust iduketas kumab subgermin õõne kohalt läbi · Tumeväli area opaca; piirkond, kus iduketas on tihedalt liibunud rakuvälisele rebule · Blastoderm rakkude kiht, mis on moodustunud munaraku ühele poolusele · Epiblast pealmine/ välimine iduketta osa, ühe rakukihi paksune; läbikumav · subgerminaalne õõs vaheruum rebu ja epiblasti vahel. ..tekib, kui blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele. Siia hakkab mood marginaaltsoon. · marginaaltsoon tume- ja helevälja piirialal. Holoblastiline (täielik), rotatsiooniline, isoletsitaalne 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
subgerminaalse õõnega; selle kohalt kumab iduketas läbi - area pellucida; äärtes iduketas tihedalt rebu külge kinnitunud - area opaca. Osa rakke on laskunud subgerminaalsesse õõnsusse ja moodustab seal hõredalt paiknevatest rakkudest alumise kihi, mis kannab nimetust primaarne hüpoblast. Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast. Iduketta tagumises (posterioorses) servas on epiblasti rakud mitmekihiliselt ja moodustavad Kölleri sirbi. Kölleri sirbi moodustumise ja ühtlasi tule- vase iduketta bilateraalsümmeetria eeldused luuakse juba munajuhas. Kui muna laskub munajuhas, siis pööratakse teda kiirusega 10–15 pöö- ret tunnis. Pööramise ajal on rebuvaene tsütoplasma, millest hiljem kujuneb iduketas, kergem kui ülejäänud rebu. Selline tsütoplasmatilk püüab tõusta ülespoole, mistõttu omandab
Muna sisaldab väga suurel hulgal rebu. Lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, sellest kujuneb iduketas ehk blastodisk ehk blastoderm. Blastodiski ja rebu vahele moodustub subgerminaalne õõs. Selle kohal kumab iduketas läbi ja nii nimetatakse seda area pellucida-ks (heleväli). Ülejäänud osas on iduketas liibunud tihedalt rebule ja seda nimetatakse area opaca-ks (tumeväli). Iduketta pealmine osa on epiblast. Osa epiblasti rakke langeb subgerminaalsesse õõnde ja moodustavad primaarse hüpoblasti (neist saavad esmased sugurakud). Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon. 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon
menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk umbes 36 tundi. Seemnerakk kuni 48 tundi. Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kondoom, pessaar, hormonaalsed vahendid, spiraal Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul. Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti hüpoblasti ja epiblasti. Hüpoblastist saab alguse rebukott üks struktuuridest, mille kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega. Epiblasti rakud moodustavad membraani, mida nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni. Mida kujutab endast lõigustumine Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem blastula.
2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6
d. Trofektodermi rakkudest saavad ekstra-embrüonaalsed e. embrüovälised struktuurid, mis on üliolulised embrüo korrektse implantatsiooni kujunemisel ja kontakti säilitamisel emakaga ning nad moodustavad embrüopoolse platsenta osa koorioni e. Primitiivse endodermi rakkudest moodustuvad ainult ekstra-embrüonaalsed koed nagu toitefunktsiooniga rebukott f. Epiblasti rakud annavad aluse kogu embrüole 2. Meroblastiline/mittetäielik lõigustumine: reburikastes embrüotes lõigustub ainult rebuvaesem osa tsütoplasmast; lõigustumisvagu ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse, kuna rebuvalgud takistavad membraani formeerumist. a. Diskoidaalne (Teloletsitaalne). kalad, roomajad, linnud. Lõigustumine ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse
Demetülatsioon aktivatsioon - Ootsüüt demetülatsioon - Sügoot metülatsioon - Moorula demetülatsioon, mõlemad X-kromosoomid aktiivsed - Varane blastotsüst isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon trofektodermis - Blastostsüsti staadiumis hüpoblasti, primitiivse endodermi ja trofektodermi rakkudes isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Somaatilistes rakkudes püsib inaktivatsiooni muster kogu elu jooksul - Ürgsugurakkudes toimub oogoonides juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Meioosi käigus toimub X-kromosoomi XIST-geeni demetülatsioon (aktivatsioon) Meioosi I jagunemise I profaasis MITOOS: Interfaas jaguneb G1, S ja G2. S faasis toimub DNA replikatsioon, histoonide süntees. G1 ja G2 annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks.
sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud veresooned. Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on
annaabi.ee 
