LELOL Praktiline töö EP2 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks
Küsimus 1 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Teraste margitähistussüsteem põhineb: Vali üks või enam: a. keemilisel koostisel b. nende töödeldavusel c. mehaanilistel omadustel d. kasutusotstarbel Küsimus 2 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on terase koostiga 0,9%C, 1%Cr, 1%W margitähis? Vali üks: a. 90CrW1 b. 90CrW4-4 c. 9CrW d. 9CrW Küsimus 3 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: a. Legeerivad elemendid terases üldjoontes vähendavad terases läbikarastuvust b. Legeerivad elemendid terases üldjoontes suurendavad terases läbikarastuvust c. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn takistavad austeniidi tera kasvu termotöötlusel austeniitsesse alasse kuumutamisel d. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn soodustavad austeniidi tera kasvu termotöötlu...
k(delta l)ruudus/2 Ep=potentsiaalne energia, k vedru jäikus[k]= 1 N/m, delta l-vedru pikenemine, lühenemine [delta l]= 1m 4) MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemis kus mõjuvad ainult gravitatsiooni ja elastusjõud (ei mõju hõõrdejõud), kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. SULETUD SÜSTEEMI MEHAANILINE KOGUENERGIA ON JÄÄV. E=E' Näiteks 1 keha korral (teiseks kehaks on maa) Ek+Ep= Ek'+Ep' Kahe keha korral : Ek+Ep+Ek2+Ep2=Ek'+Ep'+Ek2'+Ep2' Kussjuures Ek=mv2/2 , kus Ep=mgh või Ep=k*(delta l )ruudus/2
Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek. Nende summat nim. Mehaaniliseks kogu energiaks. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS: suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjutavate kehade Ek ja Ep summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Kui lisandub Fh siis valem ei kehti. Ep muutub Ek-ks ja vastupidi paljude nähtuste korral (nt: keha vertikaalsel ülesviskel). (joonis3 + Ek3=0; Ek2=(mvruut)/2; Ek1=(mvruut)/2; Ep3=mgh3; Ep2=mgh2; Ep1=0; Ek3+Ep3=E; Ek2+Ep2=E; Ek1+Ep1=E) Staatika Keha on tasakaalus, kui kehale rakendatud F-de geomeetriline summa =0 (åF=0) või kehale rakendatud F-de momentide algebralisne summa =0 (åM=0) Jõumoment mingi telje suhtes on suurus, mis iseloom. F võimet pöörata keha ümber selle telje
U=A/q U-pinge (v-volt) A-töö (j-dzaul) q-laeng(c). NB! Pinge on alati kahe punkti vahel. U=A/q=Ep 1- läbitavus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis (N) F- aines(N). Elektriväli on elektrilise vastastikmõju vahendaja. Iga laeng tekitab enda ümber välja mida teised laengud tunnevad. Elektriväli levib vaakumis ja metallides valguskiirusena. Koosneb osakestest(footonid ehk valgusfondid). Aine ja väli on mateeria Ep2//q=Ep1/q-Ep2/q=f1-f2. Pinge on potentsiaalide vahe U= f 1-f2. Elektriline induktsioon st + laengud kogunevad ühte otsa ja teise otsa. nn eksisteerimise vormid. Coulombi valemiga. Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on (V/m) F-jõud(N) q-laneg(c) F= q1q2/Er 2
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sandra Peegel, Kristi Remmik, Merlin Mahlakas EP2 TÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja: lektor Margus Kõomägi, MA Pärnu 2017 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Peatükk..........................................................................................................................4 1.1. Alapeatükk..................................................................
m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb või langeb peenikestes torudes kapilaarides LAINE võnkumiste edasikandumine ruumis MEHHANISMI KASUTEGURon kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe MEH ENERGIA JÄÄVUSSEADUSkui kehale mõjuvad ainult raskus ja elastsusjõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv Ep1+Ek1 = Ep2+Ek2 NEWTONI I SEADUSon olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad NEWTONI II SEADUSkeha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga NEWTONI III SEADUSkaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed, suunalt vastupidised ja jõud kui vektorid tuleb kujutada ühel ja samal sirgel
Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu. Nad võivad nihkuda asendist. Toimub polariseerumine
nulltasemest. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. =wp/q,=E*d,=k*q/r, k= 9x109 Nxm2/C2, el.välja kahe punkti potensiaalide vahet nimet. Pingeks, mis näitab, kui suurt tööd teeb el.väli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise, Pinge on 1V kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J, U-pinge (v-volt) A-töö (j- dzaul) q-laeng(c),U=A/q=Wp1-Wp2//q=Ep1/q-Ep2/q= 1- 2=E*d, üks elektronvolt on töö. mida teeb el.väli elementaarlaengut omava osakese(elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on 1 volt, 1eV=1,6*10 -19C*1V=1,6*10 -19J, 900MeV=900*10 6*1,6*10 -19=1440*10 -13 J, autoaku=12V
energia- näitab töö tegemide võimet. keha energia on võrdne kogu tööga, mida keha on võimeline tegema. Kui keha teeb tööd ss energia muundub. E = Ek + Ep | Ek = -Ep Kineetiline energia ( Ek ) liikuva keha energia (liikumisenergia: sõitev auto, jooksev inimene. Ek2 Ek1 = Ek Potensiaalne energia ( Ep ) vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd A = mgs = mg(h1 h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e
*Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. *Kondensaatoril on võime mitte juhtida alalisvoolu, kuid ta laseb läbi vahelduvat voolu. ELEKTRIVÄLJA ENERGIA *Elektrivälja energia tähendab seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. *Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. F=kq1q2/r2 k=1/4 0 F=F0/ A=qEd F=qE Ep=Eqd =Ep/q =Ed =kq/r U= 1- 2 U= 1 2 U=(Ep1-Ep2)/q U=A/q A=1eV=1,6*10-19J C=q/U C=S0 / d Ee=CU2/2 Ee=CE2d2/2 -potentsiaal(fii) 1V Ee-elektrivälja energia 1J C-mahtuvus 1F (farad) -elektriline läbitavus 0-const E-välja tugevus 1V/m või 1N/C
kineetiliseks energiaks. E k=mv2/2 Energiat, mida omavad kehad vastasmõju tõttu nim. potentsiaalseks energiaks. Keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga E p=kx2/2 Kehal võib olla nii potentsiaalne kui ka kineetiline energia. Nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks. Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjuvate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Potentsiaalne energia muutub kineetiliseks ja vastupidi paljude
1. Raskusjõu töö See töö võrdub vastupidise märgiga võetud füüsikalise suuruse mgh muuduga. Seda füüsikalist suurust nimetatakse gravitatsiooniväljas asuva keha potentsiaalseks energiaks: E p =mgh. See võrdub tööga, mille teeb raskusjõud keha laskumisel nullnivoole. Raskusjõu töö on võrdne keha potentsiaalse energia muuduga, mis on võetud vastupidise märgiga. A = -(Ep2 - Ep1). Potentsiaalne energia Ep sõltub nullnivoo valikust, s.t. OY-telje nullpunkti valikust. Füüsikalist mõtet omab eelkõige potentsiaalse energia muut keha liikumisel ühest kohast teise. Potentsiaalse energia muut ei sõltu nullnivoo valikust. 18.Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Kui kehad, mis moodustavad suletud mehaanilise süsteemi, mõjuvad vastastikku üksnes
jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss Keha impulss on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega P=mv p=p-p p=m(v-v0) Jõu impulss=impulsi muuduga F*t= p Suletud süsteemis on sinna kuuluvate kehade koguimpulss jääv Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 p1.1+p2.1=p1.2p2.2 Mehaaniline töö Töö on füüsikaline suurus, mis on võrdne jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega A=F*s A=F*s*cos Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Agnes Talalaev EP2 PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA Referaat Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4 1.1. Kuidas olla hea juht .......................................
deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. Maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia Ep on määratud valemiga Ep = mgh ,kus Ep ( J ) - keha potentsiaalne energia; m ( kg ) - keha mass; h ( m )- keha kõrgus; g ( m/s2 ) - raskuskiirendus. Kui kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, siis nende poolt tehtud töö võrdub potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. A = - ( Ep2 - Ep1 ) Energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega. Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga. Süsteemis võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. 1. I
h1 = h2 ja raskusjõu töö võrdub nulliga. Keha potentsiaalne energia, kui kehale mõjub raskusjõud. Võrduse A = mg(h1 h2) võime kirjutada kujul: A = (mgh 2 mgh1). Seega võrdub raskusjõu töö füüsikalise suuruse mgh muudu vastandväärtusega. Füüsikalist suurust mgh nimetataks maapinnalt kõrgusele h tõstetud keha potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat tähistatakse Ep. Raskusjõu töö võrdub keha potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = (Ep2 Ep1). 20 Maapinnalt ülestõstetud keha potentsiaalne energia väärtus sõltub nullnivoo valikust. Tavaliselt loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga maapinnal, kuid nullnivooks võib valida ka mõne teise horisontaaltasandi. Kui nullnivooks on valitud maapinna nivoo, siis avaldub maapinnalt kõrgusele h tõstetud keha potentsiaalne energia järgmiselt: Ep = mgh.
CQ#Bv%H##0#]#y#I###*#dtE#6#E##)
%>;#s#chI##<#Li[l;Ij'#+
#Y$0$,8<#2pA" #
oLv#r#p+F'#.=^4#PY #H"v###?
#5]j1##`G#]e}'VWl## #66 41|
CA=+FM+#u.$ #bSrI =NvT|!K#d#K[v't#I
=zVuj/#7|v#p{? 5jM##$-bQ#ic0;L
annaabi.ee 
