haustorite abil, jagunevad omakorda kaheks: parasiidid- toituvad organismi kahjustades, kõrrerooste; sümbiondid- elavad teise organismiga rahulikku kooselu(vastastiku kasulik kooselu), samblik. · Seente paljunemine: seened paljunevad eostega- vegetatiivne ehk mittesuguline(hüüfide tippudesse tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2.
Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng 1
Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt) Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega 25. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass Lycopsida – kollad sugukonnad: • Lycopodiaceae – sugukond kollalised • Selaginellaceae – sugukond selaginellilised • Isoetaceae – sugukond lahnarohulised Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega. Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed. Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga Sugukond selaginellilised (Selaginellaceae) Mitmeaastased rohttaimed Lehed (fülloodid) keelekesega Esinevad erilised varrest moodustuvad risofoorid (juurekandjad), mille otstes arenevad lisajuured
Isoetaceae (lahnarohulised) Ilmusid devoni ja karboni ajastul, umbes 340 miljonit aastat tagasi, varsti peale esimeste soontaimede teket. Kunagi olid olemas ka puukujulised pärisraikad, praegu ainult rohttaimed. Karbonis väga arvukad, praeguse kivisöe moodustajad. Praegu umbes 1200 liiki Rohttaimed, kelle lehed (tegelikult lamendunud leherootsud fülloodid) asuvad varrel spiraalselt. Varred harunevad pidevalt kaheks, aga üks haru jääb lühikeseks. Peajuur puudub, ainult lisajuured. Eospesad neerjad, sporofüllidel, mis on enamasti koondunud eospeadeks. Eelleht maasisene. Arenevad aeglaselt. Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Levinud kogu maailmas, üle 200 liigi Eestis neli perekonda: kold 2 liiki vareskold 2 liiki ungrukold 1 liik sookold 1 liik Madalakasvulised igihaljad rohttaimed Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega Olemas juhtkude, puiduosa (ksüleemi) ja niineosa (floeemi) ribad asuvad steelis vaheldumisi (plektosteel)
115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. Elutsüklis domineerib sporofüüdifaas, s.t. taimed on diploidsed (2n). Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel v. lehtedel. Eosest areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid, viljastamine toimub eellehel, sügoodist areneb osi, kold v. sõnajalg. N: Sk. Kilpjalalised (kilpjalg), Sk. naistesõnajalalised (naistesõnajalg, laanesõnajalg, harilik kolmissõnajalg), Sk
karusammal Hõimkond ositaimed: iseloomustus - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-, kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid - Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes
Perekond osi · Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki · Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. · Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. · Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg
Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’) Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg
sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n) (sperm ja munarakk)) sügoot (2n) sõnajalgtaim (2n). Sõnajalgtaimede organid: juured, risoom, lehed (need, mida peetakse varreks on leherootsud, nagu rabarberilgi). Lehe alaküljel on eospesad (2n)- spoorne meioos eosed (n). Sammal ja sõnajalgtaimedel toimub elutsüklites sporofüüdi ja gametofüüdi staadiumi vahetumine (sporofüüt (2n), gametofüüt (n)). Eostega paljunemise bioloogiline eripära. Enamikel juhtudel, mida koolibioloogias õpetatakse. Enamikel juhtudel eelneb eoste moodustumisele suguline protsess ja eosed tekivad hoopiski meioosi tulemusel. Tõelisel eoste teke eeldab eoste mitootilist moodustumist, mis esineb vaid mõningatel hallikutel
annaabi.ee 
