pH mõju mikroorganismile: · Patogeenid: · Bacillus anthracis siberi katku tekitaja; Pasteur täätas välja vaktsiini siberi katku vastu; Koch leidis neist endospoorid ja tõestas, et see bakter tekitab siberi katku; tema virulentsusplasmiididel esinevad geenid, mis kodeerivad paksu kapsli ja toksiinide sünteesi; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel · Bacillus cereus toidumürgituse tekitaja; toodab enterotoksiini · Bordetella pertussis läkaköha tekitaja · Campylobacter jejuni toidumürgituse tekitaja · Candia albicans kandidooside tekitaja · Clamydia trachomatis- trahhoomi tekitaja · Clostridium botulinum botulismi tekitaja; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline); eksotoksiin, mis on üli toksilne; kui haigel on ohtlik seisun, siis süstitakse talle antitoksiini (toksiini
E.coli enterotoksiinide iseloomustus Eristatakse kuumastabiilset ja kuumalabiilset. Mõlemal on 2 alarühma. Nende toksiinide toimel toimub vedeliku hüpersekretsioon peensoolde ja pärsib vedeliku imendumist soolest (stimuleeritakse adenülaadi tsüklaasi enterotsüütides). Enterotoksiin mõjutab vaid enterotsüütide funktsionaalset aktiivsust. 10. ETEC patotüüp - enterotoksigeenne Vastsündinute peensoole enteriit. Esmalt mikroob adheerub spetsiifiliste pilide abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust
KOOLERA Äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4] Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Haigus algab enamasti kõhulahtisusega. Kõhulahtisusega kaasneb ka oksendamine, iiveldustunne võib puududa. Suur veekadu kutsub esile tugeva janu, kuid vedelikku tarbides oksendatakse see üsna pea välja. Haiguse raskema kulu korral võib päeva jooksul kaotatud vee kogus ulatuda 30 liitrini. Haigus progresseerub kiiresti ja haige kehatemperatuur langeb.[4] Tekivad krambid ning nahk omandab kahvatu tooni, kujunevad
3.2 Clostridium perfringens Clostridium perfringens on anaeroobne, kuid aerotolerantne gram-positiivne spoore moodustav pulgakujuline bakter, mis toodab enterotoksiine. Bakter on suhteliselt külmatolerantne ja spoorid kõrgele temperatuurile resistentsed. Mitte-patogeenne C. perfringens on keskkonnas laialt levinud ja seda on sageli isoleeritud inimeste ning loomade soolestikust. Bakteril on mitmeid isotüüpe, tüüp A sisaldab peaaegu alati cpe geeni – see on enterotoksiini geen, mis põhjustab toidumürgistust. Tüübid B, C, D ja E võivad samuti vahel seda geeni sisaldada.(Lampel, 2013). Enamikel juhtudel põhjustab haigestumist liiga madalal temperatuuril kuumutatud toitude söömine. Kuumutatud toidus on sageli alles väikeses koguses baktereid. Valmistatud toidu jahutamise ja säilitamise käigus võivad bakterid paljuneda koguseni, mis põhjustab mürgistust (Lampel, 2013). Toidu uuesti kuumutamine 74 kraadini hävitab kuumatundliku toksiini (Murray et al
Tulemusena sekreteeritakse Na+, K+, Cl-, HCO3- ja H2O. • Toksiini poolt koreguleeritud pilus – adherents soole mukoosarakkudele, CTXΦ bakteriofaagi kinnituskoht (ja bakteriofaag on see, mis koolera toksiini subühikute geene ctxA ja ctxB kodeerib. Seostub toksiini poolt koreguleeritud pilusega, liigub bakterirakku, integreerub V. cholerae genoomi. Lüsogeense bakteriofaagi kromosoomilookuses on ka täiendava koolera enterotoksiini, zonula occludensi toksiini ja kolonsatsioonifaktori geenid). • Täiendv koolera enterotoksiin – suurendab vedelikusekretsiooni • Zonnula occludensi toksiin – suurendab sooleepiteeli läbilaskvust • Kolonisatsioonifaktor – adhesioon • Neuraminidaas – modifitseerib rakupinda, suurendamaks GM1 (gangliosiidretseptor) seostumiskohti koolera toksiini jaoks, G-valgu kaudu tekib cAMP tõus, sekretoorne diarröa. • LPS
traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad ka TSST-1 toksiini (toksilise šoki sündroomi toksiin-1), põhjustades toksilise šoki sündroomi, mis on seotud enamasti vastavate tüvede kasvamisega hügieenitampoonidel ning haavades. Mõned tüved produtseerivad ka eksfoliatiini – eksotoksiini, mis põhjustab väikelastel epidermolüütilist sündroomi e. eksfoliatiivset villilist dermatiiti. Kuna enamus S
Surm saabub väga kiiresti, ligikaudu 1-2 päevaga. Enamasti on tekitajaks C. perfringens, harvem C. septicum ja C. novyi. Kliiniline pilt 2 § Pehme koe infektsioonid (tselluliit, fastsiit). Nimetatud haiguste puhul tekib samuti rohkesti gaasi, kuid lihaskude ei ole kaasa haaratud. Pole nii fataalne kui gaasgangreen. Mikroobid levivad fastsiaid pidi, tekitades mäda ja kudede destruktsiooni. § Klostridiaalne toidumürgistus. Toidumürgistus, tekitatud enterotoksiini poolt 6-18 t peale C. perfringens'iga kontamineeritud toidu söömist, kujutab endast iseeneslikult mööduva vesise roojaga ja kõhukrampidega diarröad. Põhjustajaks on 80% juhtudest C. perfringens A serotüüp, mille eosed enamasti lihatoiduga organismi sattunult hakkavad arenema vegetatiivseteks vormideks, mis tekitavad enterotoksiine. Ravi ja profülaktika § Kirurgiline haavatöötlus. Penitsilliin ja metronidasool. Spetsiifiline antitoksiline seerum
annaabi.ee 
