Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa - toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse) Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid) -- amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) -- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks) Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Sekretsioon: Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB
..8,5) ja pankreatopeptidaas E ehk elastaas, mis hüdrolüüsivad valgumolekuli ahelasiseseid peptiidsidemeid ning ahela otsmisi sidemeid hüdrolüüsivad karboksüpeptidaas A ja B ning aminopeptidaas. Ensüümide aktivatsiooniprotsessis on oluline trüpsinogeeni aktiveerumine trüpsiiniks peensoole seinas happelises keskkonnas (happeline keskkond tekib sooles lühiajaliselt maosisaldise üleminekul soolde). Tee toimub peensooles vabaneva enterokinaasi (enteropeptidaasi) toimel. Enterokinaasi toimel eraldub trüpsinogeenist inhibeeriv valk ja vabaneb trüpsiin, mis ka ise jätkab edasist trüpsinogeeni aktivatsiooni trüpsiiniks. Trüpsiini toimel aktiveeritakse ka teised ensüümid (prokarboksüpeptidaas => karboksüpeptidaas, elastaasi aktivatsioon jt.). Pankreases tekivad ka nukleiinhappeid lõhustavad ribonukleaas ja desoksüribonukleaas (pH optimum 7,0...7,5), emulgeeritud lipiide lõhustav
Maos püsib toitu 2-3H. Maomahla toodetakse ööpäevas............... Liitrit. Peensoole osad: · Kaksteistsõrmiksool- doudeenum ~25cm · Tühisool- jejunum~ 2m · Niudesool ileum ~3m Tema funktsioon on toidu liigutamine, täidu täielik seedimine, bakterite kaitse, hormoonide tootmine Peensoole limaskesta ehitus: Rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud.Duodeenumi alguses pikkikurrud, Kurrud moodustunud limaskesta arvelt. Peensoole limaskest toodab soolenõret, ehk enteropeptidaasi. Soolemahla toodetakse 3L Kõhunääre- Pancreas-asub epigastrumis, ulatudes hüpokondoriumisse.Mao ja maksa vahel. Peensoole juures, kaksteistõrmiksoole küle kinnitub. Osad: pea keha ja saba. Papilla vateri on ................................................................... Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Asub kaksteist sürmiksoolel Kõhunäärmenõre osaleb rasva lõhustamisel. Päevas toodetakse nõret ........ L Maks- HEPAR kaalub 1
seedimise lõppstaadiumid. Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar. Arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt (anastomoosi abil) või kapillaaristiku kaudu. Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse. Soolenäärmed, (glandulae intestinales) paiknevad hattude vahel, produtseerivad soolenõret e. enteropeptidaasi. Katteepiteelis ja näärmetes esinevad rakkude vahel lima eritavad karikrakud. Lümfotsütaarne aparaat a. üksikfolliikulid (15000), väikesed b. koondlümfifolliikulid (Peyeri naastud), paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12 cm, koguarv 20-40). Elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv.Lümfifolliikulid produtseerivad lümfotsüüte, sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu
Limiteeritud proteolüüs: Ensüümi polüpeptiidahela teatud peptiidsideme(te) hüdrolüüs spetsiifilise proteaasi toimel aktiveerib ensüümi. Näit. Pankrease proteaaside aktivatsioon kaksteistsõrmiksooles (duodenum). Pankrease ensüümid on pankrease nõres inaktiivsete proensüümide ehk sümogeenidena. Ensüümide aktivatsioon toimub alles kaksteistsõrmiksooles, see algab trüpsinogeeni (sümogeeni) muundamisega aktiivseks trüpsiiniks enteropeptidaasi toimel. Selles reaktsioonis `lõigatakse' trüpsinogeeni N-terminaalsest osast ära heksapeptiid. Tekkinud trüpsiin aktiveerib teised pankrease ensüümid. Glükosüleerimine (sahhariidide liitmine): Peaaegu kõik ekstratsellulaarsed ensüümid on glükosüleeritud. Oligosahhariidiahelad liidetakse ensüümi asparagiinile, treoniinile või seriinile. Oligosahhariidiahelad liidetakse ensüümi asparagiinile, treoniinile või seriinile. Oligosahhariidiahelad ei osale otseselt
· Veenid ja kapillaarid laienevad ja täituvad verega, organi maht suureneb. · Verevoolu joonkiirus ja mahtkiirus vähenevad · Mikrotsirkulatsiooni piirkonnas verevarustuse tase väheneb · Venoosset hüpereemiat kasutatakse vahel ka ravi eesmärgil sidekoe vohamise soodustamiseks (haavade, luumurdude ine paranemise stimuleerimiseks) Pankrease ensüümid- Trüpsiin · pankrease nõres sisalduv proteolüütiline ensüüm. · Eritub trüpsinogeenina ja aktiveerub soolenõres leiduva enteropeptidaasi toimel. · Seedib hästi lihasvalku. Lõhustab proteiine ja polüpaptiide molekuli sees, eelistatdes peptiidsidemeid arginiini ja lüsiiniga. Kümotrüpsiinid A, B, C · Enetropeptidaasid, mis aktiveeritakse enterokinaasi abil. · Lõhustavad peptiidsidemeid fenüülalaniiniga, türopsiiniga ja trüptofaaniga. -amülaas · Produtseeritakse pankreases aktiivsel kujul · Duodeenumis hüdrolüüsib polüsahhariide (tärklis) kuni disahhariidideni (maltoos)
Lümfifolliikulid toodavad lümfotsüüte - sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu. ● Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. ● Duodeenuminäärmed eritavad mukoidi ja pepsiini, toodetakse soolenõret. ● SoolemahlSUCCUS ENTERICUS - ööpäeva jooksul sekreteeritakse u 3 L soolemahla näärmete poolt, pH=7,8-8,0 - seedenõre sisaldabvett, lima mineraalsooli, ensüüm enteropeptidaasi (enterokinaasi). 2. Peensoole lihaskest - 2-kihiline, seespool tsirkulaarne (ringkint), väljaspool longitudinaalne (pikihiht) - Funktsioon:peristaltika 3. Peensoole serooskest e kõhukelme - kaetud igakst küljest - moodustab soolekinnistid Peensoole eritus- ja imendumisfunktsioon ● Läbi soole epiteeli toimub pidevalt vee ja soolade liikumine soolest vereringesse ja vastupidi. ● Nii eritumine kui imendumine on osaliselt aktiivne ja osaliselt passiivne.
annaabi.ee 
