coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroinvasiivne E. coli - Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. EHEC - enterohemorraagiline E. coli – Peamine verise kõhulahtisuse tekitaja. Produtseerib toksiini, mis kahjustab soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik kohalik joogivesi. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E
Riskigruppi kuuluvad krooniliselt haiged, vanurid ning suitsetajad. 2013. aastal registreeriti Saksamaal 922 legionelloosi haigestunud inimest, mida on ülemöödunud aastaga võrreldes 41 protsenti rohkem. Kus leidub? Levib pinnavetes – järvedes, jõgedes, ojades, ka soojendatud majapidamisvees. Kuidas ennetada? Selleks, et olla veenunud, et joogivee kaudu ei satuks organismi mikroobset saastet, tuleks vett enne joomist kuumutada vähemalt 60 kraadini. Enterohemorraagiline E-coli (EHEC) See bakter esineb veiste ja teiste mäletsejate soolestikus. Levivad kehva hügieeni tõttu ning võivad põhjustada vereeritusega kõhulahtisust. Neerupuudulikkuse korral võib bakterisse nakatumine lõppeda surmaga. 2013. aastal registreeriti 1612 haigusjuhtu. Kus levib? Mõningatel juhtudel toores kapsas, aga ka veiselihas ja toorpiimas. Kuidas ennetada? Loomseid saadusi tuleks kuumutada. Toiduga tegeledes tuleb olla hoolikas (pesta
EAEC enteroagregatiivne E. coli Põhjustab kõhulahtisust nii lastel kui täiskasvanutel. Esineb erinevais maailma paigus. Kliiniline pilt. Krooniliselt kulgev vesine diarröa, oksendamine, dehüdratat- sioon, kõhuvalu, palavik. Roojas võib leida verd. EIEC enteroinvasiivne E. coli Esineb suhteliselt harva. Kliiniline pilt. Kõhuvaluga kaasnevad üldnähud, roojas leidub lima ja erütro- tsüüte. EHEC enterohemorraagiline E. coli. Enterohemorraagiaid tekitavate omadustega on väike osa E. coli tüvesid, peamiselt O157:H7. EHEC on leitud väheküpsetatud lihast (peamiselt hambur- gerid) ja veest. Hemorraagiline koliit võib ilmneda kõikides vanusegruppides. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood kestab 35 päeva, järgneb kõhuvalu ja vesine diarröa, hiljem ilmub rooja veri. Palavikku tavaliselt ei ole. 3. MILLELE VIITAVAD KESKONNAS COLI-LAADSED BAKTERID? MKS NEID ON VAJA MÄÄRATA?
seotud otsese penetratsiooniga läbi soole seina, tulemuseks on sooleseina kahjustus. n Mikroob liigub lateraalselt nakatunud rakkudest kõrvalrakkudesse. Escherichia coli infektsioon - enteropatogenne (EPEC) n Lasteea diarröa nooremad kui < 1 aasta haigestuvad n Mikroob kinnitub enterotsüüdi plasmamembraani külge, põhjustab mikrohattude purunemise, tekitades vesise diarröa. Escherichia coli infektsioon - enterohemorraagiline (EHEC) n Sümptomid algavad vesise diarröaga, mis progresseerub verise diarröani, mis ei sisalda mäda; ei kaasne soolespasme ja kõhuvalu. Palavik puudub või on madal. n Võib tekkida hemolüütilis-ureemiline sündroom (HUS) - iseloomulik on madal trombotsüütide arv, hemolüütiline aneemia, neerupuudulikkus. Põhjustab enamasti serotüüp O157:H7. n Seda tüve saab eristada teistest, sest ta ei fermenteeri sorbiitii (teised tüved lõhustavad). n E
Arvatakse, et 20% terveid lapsi on selle tüve kandjad. 3. EIEC- enteroinvasiivne E. coli. Esineb harvemini kui ETEC. Omab Shigellaga sarnaseid antigeene. Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku, korraldades ümber aktiinituubuleid. Seega on ta sellest aspektist sarnane Shigellaga. Spets. toksiine pole leitud. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. AB ravi pole reeglina vaja. 4. EHEC - enterohemorraagiline E. coli. Bakter produtseerib Shiga-taolist toksiini, mis otseselt kahjustavad soole limaskesta rakke. Shiga toksiin blokeerib valgusünteesi. Vesine ja verine väljaheide. Palavikku tavaliselt pole. EHEC on praegu Euroopas ja Ameerikas juhtiv E. coli diarröa tekitaja. Loomakarjad on neis maades nakatunud E. coli variandiga O157:H7. Inimesed nakatuvad toiduga, näiteks termiliselt halvasti töödeldud sealiha söömisel. Fast food haigus (hamburgerihaigus)
Inkubatsioon 24-72h. • EAEC. Enteroagregatiivne. Peensool. Mitteinvasiivne. Imikute kõhulahtisus arengumaades, reisijate kõhulahtisus, püsiv (kauakestev) vesine diarröa oksendamise, dehüdratatsiooni, madala palavikuga. Agregeeruvad suurte kogumikena (AAF plasmiidiga) enterotsüütidele, mikrovillid lühenevad, mononukleaarid infiltreeruvad, verejooks ja lima sekretsioon, vähenenud vedeliku absorptsioon. Lima vangistab bakterid biofilmina epiteelile. Tsütotoksiini pole. • EHEC. Enterohemorraagiline. Jämesool. Invasiivne. Algne vesine kõhulahtisus, millele järgneb tugevalt verine (hemorraagiline koliit) diarröa kõhukrampidega, palavik väike või puudub, võib progresseeruda HUSiks – hemolüütilis- ureemiliseks sündroomiks. Vahendavad Stx-1, -2, mis häirivad valgusünteesi, tekib koldeline nekroos, neutrofiilide kogunemine. Mikrovillide hävinemise tõttu vähenenud absorptsioon. Arenenud maades! HUS seostub STx-2
reisijate diarröad (traveller’s diarrhea). • Enteropatogeenne E. coli (EPEC) põhjustab endeemilist diarröad arenguriikides. Haigestuvad enamasti alla kuuekuused lapsed. • Enteroagregatiivne E. coli (EAEC) moodustab sooleepiteeli pinnal agregaate, on diarröa põhjustaja arenguriikides. • Enteroinvasiivne E. coli (EIEC) tungib sooleepiteeli rakkudesse, põhjustades düsenteeriataolist sündroomi. 16 • Enterohemorraagiline E. coli (EHEC) produtseerib Shiga-taolist toksiini, mis hävitab sooleepiteeli ja põhjustab hemorraagilist koliiti. Vahel jõuab toksiin ka verre, kandudes neerudesse, põhjustades hemolüütilis-ureemilist sündroomi (HUS). Teised Enterobacteriaceae sugukonna liigid, mis samuti kuuluvad seedekulgla mikrofloorasse ja võivad põhjustada oportunistlikke infektsioone, on Proteus spp., Enterobacter spp., Klebsiella spp., Citrobacter spp.
coli AI-3 signaaliraja. Bakteriaalne signaalmolekul pole siiani täpselt defineeritud ning arvatakse, et see on katehhoolamiinile sarnane molekul. AI-3 signaal jõuab rakku kahekomponendilise süsteemi abil. Sensorkinaasiks on periplasmaatiline QseC, mis fosforüleerib tsütoplasmaatilise regulaatori QseB. Fosforüleeritud QseB on virulentsusgeenide aktivaator. AI-3 on leitud patogeensetelt ja kommensiaalsetelt entoerobakteritelt, kuid mitte G(+) bakteritelt. Patogeensetel (enterohemorraagiline EHEC ja enteropatogeensed EPEC) E. coli tüvedel aktiveerib AI-3 süsteem patogeneesiks vajaliku LEE (locus of enterocyte effacement) geenid. Lookuses on 41 geeni, sealhulgas T3SS (type 3 secretion system), hemolüüsi ja viburi sünteesi rerpessori geenid. Autoinduktor 4 (AI-IV) süsteem. Lühikeste peptiididega signaliseeritav süsteem on leitud G(+) bakterites, nagu Staphylococcus (Arg) ja Enterococcus faecalis (Frs)
annaabi.ee 
