Kuulasime kõhtu, ja kõhus ei olnud kuulda peristaltikat. Panime nasogastraalsondi (n/g sond) ja alustasime enteraalset toitmist Nutricompiga 40ml/t. Enteraalne toitmine on toidu viimine sondi kaudu makku või peensoolde vedelal kujul (White & King 2014). On olemas kaks toitmise vormi: toitmine ninaneelu kaudu ja stoomi kaudu. Meie patsiendil oli pandud n/g sond ja tema jaoks toitmiseks sobis esimene vorm. Enteraalset toitmist II intensiivravi osakonnas teostatkse spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemiga, mis annab toidu pidevalt ja ühtlaselt teatud kiirusega. Süsteemi ühendatakse n/g sondiga ühelt poolt ja teiselt poolt Nutricomp toidu- ja loputuslahusega. Et toit ei jää sondis püsima aeg ajalt loputatakse sondi. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem on väga täpne ja patsiendile ohutu (White & King 2014) Enne seda kontrollisime kas n/g sond on maos zanee süstlaga süstisin kiiresti õhku n/g sondi sisse ja auskulteerisin kõhtu roiete all
Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- e enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad seljaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, mistõttu nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, mistõttu seda nimetatakse ka vegetatiivse närvisüsteemi kraniosakraalseks osaks. Enteraalse närvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid e põimikud. Sümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad asuvad seljaaju rinna- ja nimmeosa intermediaarses piirkonnas. Nende neuronite aksonid on peenikesed ning suuremalt jaolt müeliniseeritud. Erutust juhivad kiirusega 1-20 m/s. Seljaajus oleva hallaine külgsarvedest
Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed
5. ASENDUSRAVI VIIS Kas patsiendile peaks asendusravi vitamiin B12ga tegema enteraalselt või parenteraalselt, miks? Põhihaiguse olemus, mis seisneb B12 vitamiini häiritud imendumises gastrointestinaal traktis, millega kaasneb minimaalne biosaadavus, nõuab parenteraalset asendusravi. On valitud just intramuskulaarne injektsioon seoses ravimi efektiivsema kobalamiini puuduva varude täendamisega võrdluses enteraalse rmanustamisega (Lahner 2009: 5125). Seega antud isik külastab perearstikeskust määratud tsüanokobalamiini lihasesisese süstimist saamiseks. 8 6. ASENDUARAVI LÕPETAMINE Kuna patsiendi pernitsioosse aneemia korral on ilmunud parietal rakkude kahjustus koos sisemise faktori defitsiidiga ja vitamiini malabsorptsiooniga, siis B12 süstena manustamine on eluaegne (Green 2017: 2609). Seega proua Anderssonile on määratud tsüanokobalamini
tühjenemise ja pidurdab talle eelneva sooleosa tühjenemist. Soolemotoorika peamised tüübid: Peristaltika vastusena sooleseina venitusele tekkiv tsirkulaarse ahenemise laine. Transpordib soolesisu seedetraktis edasi. Müenteerilise närvipõimiku vahendatud refleks. Segamisliigutused vahelduvad kontraktsioonid ja lõõgastumised, segavad soolesisu seedenõredega. Parasümpaatiline innervatsioon tõstab enteraalse närvisüsteemi aktiivsust ja seeläbi intensiivistab seedetrakti funktsioone (uitnärvi kaudu). Süljenäärmed-amülaas lõhustab tärklist Mao pearakudpepsiin valke Kõhunääreendopeptidaas trüpsiin valke, amülaas süsivesikuid, lipaas lipiide Makssapphapped emulgeerivad rasve Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis
retseptorile. (vt skeem konspekti lõpus) Sekretsioonifaasid: Maol esineb ka basaalsekretsioon 2...3 mmol H+ 1 tunni joolsul. Maksimaalse stimulatsiooni korral võidakse väljutada aga 10...35 mmol H+/h. Ajufaas: ärritajad on toidu lõhn, maitse, nägemine, mõtlemine toidust. Mao sekretsiooni stimuleeritakse uitnärvi kaudu. Maofaas: ärritajaks on venitus, mida vahendavad pikk leviku tee aju kaudu ja ka lokaalsed refleksid enteraalse närvisüsteemi kaudu, mis soodustavad mao sekretsiooni. Happe sekretsiooni pidurdab antrumi piirkonna pH<3. Kui hapet on rohkesti produtseeritud ja pH < 3, hakkab pidurduma gastriini produktsioon, pH<1 => gastriini produktsioon lakkab täiesti. Soolefaas: happesekretsiooni pidurdus. Hormoonidest on oluline sekretiin, mille vallandab S-rakkudest pH langus. Sekretiin mõjub D-rakule ja stimuleerib somatostatiini teket, mis pärsib juba otse parietaalrakku, aga pärsib ka gastriini
Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G-rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin. Maomahla nõristus intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regul mehhanism. MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 min jooksul pärast sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid , aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad.
mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi, need on: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G- rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin.Maomahla nõristus intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regulatsiooni mehhanism (parasümpaatilised erutused). MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 minuti jooksul pärast sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid , aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad
annaabi.ee 
