väide. 5. Kahe üldise eelduse korral võib järeldus olla osaline väide vaid siis, kui on tagatud, et terminite mahud pole tühjad. FIGUURID I figuur: suurem eeldus – üldine väide Väiksem eeldus – jaatav väide II figuur: suurem eeldus – üldine väide Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav III figuur: väiksem eeldus – jaatav väide Järeldus on osajaatav või osaeitav väide IV figuur: osaline järeldus Lahendatud süllogism: entümeem ja epiheireem Subjekt – kes Subjekti omadus – predikaat –milline? Kui kesktermin esineb eitavas eelduses subjekti rollis, siis peab olema jaatavas eelduses tagatud, et sele kohta öeldu kehtib samas kesktermini mahu piirkonnas, muidu pole eeldused seotud. Kui kesktermin pole kummaski eelduses piiritletud, siis pole see kokkulangevus tagatud, samuti nagu kahe jaatava väite korralgi. Kui üks on osaeitav eeldus, peab kesktermin olema selle eelduse predikaat, sest
Kõik P on M Ükski M pole S Ükski S pole P Järeldus väidab, et S hulgast on välistatud P. M Nii on see ka eelduste põhjal. Süllogism on korrektne. 13_fl_vi-x LÜHENDATUD SÜLLOGISM: ENTÜMEEM JA EPIHEIREEM Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks (ik enthymem). Tihti esitatakse entümeem liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks: Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste. Järelduseks on: Sa (S) oled neonats (P). (Seda põhjendatakse) Kuna eelduslause sisaldab väiksemat terminit Sa, siis vihkad kommuniste peab olema kesktermin (M) ja väide Sa (S) vihkad kommuniste (M) on väiksem eeldus. Vaikimisi on eeldatud suurem eeldus, mis peab olema üldjaatav väide: Kõik, kes vihkavad kommuniste (M) on neonatsid (P)
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
entsüklopedist Aristoteles (384-322), kes oli omakorda Platoni õpilane. Aristoteles koostas 355. a. eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Aristotelese “Retoorikas” on retoorika juba omaette aine – siin on varasemale materjalile antud juba filosoofilisem vorm, standardiseeritud mitmed retoorika mõisted, sh eetos, logos ja paatos kui veenmise põhivõtted ning entümeem ja paradigma kui retoorilise argumendi kaks vormi. “Retoorika” 1. raamat tegeleb inventsiooniga (stleiutamise, väljamõtlemisega); 3. raamat annab süstemaatilise käsitluse stiili ja järjestamise kohta, stiili juures käsitletakse ka metafoori ja võrdlust. “Retoorika” avaldati alles 1. sajandil e.m.a, aga Aristotelese teooriad said tuntuks ta õpilaste kaudu. (Kennedy 1998) Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles
Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3. Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus. 13. LÜHENDATUD KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EPIHEIREEM. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks. Entümeem esitatakse tavaliselt liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks. Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste. Varjatud eeldus (suurem): Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Sa vihkad kommuniste. Sa oled neonats. Epiheireem on süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on entümeemid. ! 5/14 14
Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3. Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus. 13. LÜHENDATUD KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EPIHEIREEM. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks. Entümeem esitatakse tavaliselt liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks. Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste. Varjatud eeldus (suurem): Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Sa vihkad kommuniste. Sa oled neonats. Epiheireem on süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on entümeemid. ! 5/14 14
ning selliseid arutlusi võib nimetada süllogistilisteks arutlusteks. Süllogistiliste arutluste hulka arvatakse ka sellised arutlused, kus esineb mitu seotud süllogismi, kusjuures ühe süllogismi järeldus võib olla teise süllogismi üks eelduseid. LÜHENDATUD SÜLLOGISM: ENTÜMEEM JA EPIHEIREEM D6.3. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks (enthymem, ld enthymema). Entümeem, milles puudub lõppjäreldus, esitatakse mõnikord kujul, kus antakse ette, milline on suurem eeldus ja milline on väiksem eeldus. Traditsiooniliselt on kombeks anda suurem (vahel ka üldine) eeldus esimesena ja väiksem (vahel ka konkreetne) eeldus teisena, aga pole mingit tagatist, et see komme on täidetud. Ainult eeldustest koosneva entümeemi analüüsi puhul lähtume allpool traditsioonilisest järjekorrast ning uurime seejärel ka teist võimalust. Juhul kui
ning selliseid arutlusi võib nimetada süllogistilisteks arutlusteks. Süllogistiliste arutluste hulka arvatakse ka sellised arutlused, kus esineb mitu seotud süllogismi, kusjuures ühe süllogismi järeldus võib olla teise süllogismi üks eelduseid. LÜHENDATUD SÜLLOGISM: ENTÜMEEM JA EPIHEIREEM D6.3. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks (enthymem, ld enthymema). Entümeem, milles puudub lõppjäreldus, esitatakse mõnikord kujul, kus antakse ette, milline on suurem eeldus ja milline on väiksem eeldus. Traditsiooniliselt on kombeks anda suurem (vahel ka üldine) eeldus esimesena ja väiksem (vahel ka konkreetne) eeldus teisena, aga pole mingit tagatist, et see komme on täidetud. Ainult eeldustest koosneva entümeemi analüüsi puhul lähtume allpool traditsioonilisest järjekorrast ning uurime seejärel ka teist võimalust. Juhul kui
annaabi.ee 
