SUUR VEND VALVAB! Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv
6. Eksperimentaalne meetod, sellega seotud probleemid, näiteid. Eksperimentaalne meetod manipuleeritakse käitumist või keskkonnatingimusi ja uuritakse, kas see mõjutab looma edukust. Käitumine on kohastunud mingile kindlale keskkonnale. Kõiki eksperimente ei saa läbi viia looduslikus keskkonnas. Kajakate munakoored koortega pesasid rüüstati rohkem. 7. Optimaalsusmudelite meetod, tegeliku käitumise võrdlemine optimaalsusmudelite alusel ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. 8. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub optimaalselt see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega - maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. 9
tehislikes kontrollitud tingimustes anda tõeseid tulemusi. Kõiki eksperimente aga ei saa läbi viia looduslikus keskkonnas - paljusid keskkonnategureid ei saa mõjustada ega kontrollida. Seega pole paljusid funktsionaalseid hüpoteese põhimõtteliselt võimalik eksperimentaalselt testida. N: munakoorte eemaldamine naerukajakatel. N: tihase linnulaul kõlaritega peletas teisi eemale Optimaalsusmudelite meetod, tegeliku käitumise võrdlemine optimaalsusmudelite alusel ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalne toitumine heterogeensel toitumisalal, marginaalväärtusteoreemi olemus. Optimaalne valivus toitumisel, näiteid. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub kõige paremini see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga
protsessile, mis on leidnud aset äädikakärbse populatsioonis. Samuti võib kasutada järeleproovitud mudeli ennustusi selleks, et pakkuda välja põhjuseid vaadeldava geneetilise mustri kujunemiseks. Nt võib küsida, kas triiv võib olla põhjuseks, et alleelisagedused äädikakärbse populatsioonis on teatud ajavahemiku jooksul just nii palju muutunud. Kui muutus on kooskõlas mudeli poolt ennustatuga, siis oleme teinud kindlaks võimaliku põhjuse. Seletuste otsimiseks on sageli vaja mudeleid modifitseerida või luua päris uusi mudeleid. Nt on kõik äädikakärbsed diploidsed, kuid mesilaste populatsioonis on isased haploidsed. Mesilaste ja äädikakärbeste populatsioonides ei saa triivi tulemust ennustada ühe ja sama mudeliga. Parameeter on muutuja või konstant matemaatilises võrrandis,
rahvusvahelise teadlaskogu IPCC (Rahvusvaheline Kliimamuutuste Komisjon) viimase aruande järgi toob süsihappegaasi lisandumine praeguses tempos kaasa tema kahekordistumise atmosfääris aastal 2080 maakera keskmise temperatuuri tõusuga 2,5 o C ning meie kandis 4 oC. Ühe või paari päeva ilmas pole see muutus tähelepanuväärne, kuid tegu on keskmisega kogu aasta ringi. Kui lugeja heidab pilgu graafikutele, saab ta otsustada, kuidas ennustatuga võrreldes Eestis seni on elatud. Muidugi võib globaalne soojenemine ka väiksem olla, juhul kui mingil põhjusel looduslik muutumine viib jahenemisele. Soojenemisel on palju tagajärgi .Maakera eri nurkades pole need siiski ühesugused. Lihtne on viidata, et temperatuur on üks energia mõõtudest ja üle maakera võttes on soojemas õhkkonnas enam energiat. See tähendab kindlasti tormisuse kasvu, vähemalt esialgu neis paigus, kus praegugi tormitseb
vastava käitumise väljakujunemise mõnedel liikidel. 3) Optimaalsusmudelite meetod – Olles põhjalikult kirjeldanud vastava liigi elukeskkonda ja eluviise ning lähtudes uuritava käitumise eeldatavast funktsioonist, koostatakse nn optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas isendid peaksid käituma, et see tagaks maksimaalse bioloogilise edu. Seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. Nn optimaalse toitumise teooria põhiteesi kohaselt toitub kõige otstarbekamalt selline isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. Kuidas tasuks käituda heterogeensel toitumisalal? Heterogeenses elupaigas, kus toit paikneb ruumiliselt väga ebaühtlaselt, laikudena, langeb ühe toitumiskoha piires toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida
kontrollida neutralistide kinnitust, et molekulaarse kella tiksumise konstantsus ei ole kooskõlas LV’ga; kontrollida neutralistide kinnitust, mille kohaselt funktsionaalselt vähemoluliste järjestuste evolutsiooni suurem kiirus ei ole kooskõlas LV’ga; kontrollida NeoD kinnitust, et tegelikult ei seleta ka NT piisava korrektsusega ei molekulaarse evolutsiooni kiirust ja polümorfismi - s.o. loodusest saadud suurused ei lange kokku NT poolt ennustatuga Molekulaarse kella kiiruse ja geneetilise varieeruvuse hindamisest Molekulaarse kella (MK) kiiruse mõõtmise klassikaline teooria loodi küll juba kuuekümnendail (Emil Zuckerkandl ja Linius Pauling), kuid just alles viimase 10 aasta jooksul on selle testimine muutunud võimalikuks massilis ulatuses (DNA amplifitseerimine + sekveneerimine). MK tiksumise kiiruse mõõtmiseks võetakse kaks liiki, mille lahknemise aeg on paleontoloogiast (fossiilide dateering) piisava tõepärasusega teada (!?)
annaabi.ee 
