Ta asus 1909. aasta kevadel tööle õpitud erialale Valga krediidiühingus, kus sai asjaajajaks. 28. augustil 1909 abiellus Enno Kodavere köstri tütre Ella (Olga-Elfriede) Sauliga, kes oli väga kunstiandeline naine, kes oli õppinud Kristjan Raua juures ja Valga-perioodil ka Soomes Helsinki ,,Ateneumis" kunsti. Tema söejoonistus Ludwig van Beethovenist ripub siiani Haapsalu Maavalitsuse kirjandusmaja Ernst Ennole pühendatud töötoas. Enno ei sallinud pildistamist, kuid tal ei olnud selle vastu midagi, kui Ella teda joonistas. Pilt 9 Ella Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-46 ) Pilt 9 Ella Enno joonistus abikaasast (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-4) Valga-perioodil 1917. aastal hakkas Enno kohalikus kaubanduskoolis andma eesti keele tunde.
Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu liigub pidevalt oma rada ja elus tuleb ette palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada. Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine. Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja küttesaamatu järele. Villem Ridala luuletuste meeleolu on tundeline ning sageli kauge. Ta kasutas oma tunnete väljendamiseks murdesõnu, mistõttu on luuletusi raske mõista. Samuti kasutas ta oma teoste palju loodusdetaile ning see andis luuletustele nukra, sünge, unistava või filosoofilise meeleolu (nt. ,,Pilved kuuvalges").
Kirjandus I ,,Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine" E. Enno luulekogu "Hallid laulud" analüüs A) Ernst Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Valgutas, Rannu kihelkonnas Liivimaal ja suri 7.märtsil 1934. aastal. Ta oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ernst Enno iseloomustab see, et ta oli väga tagasihoidlik, heatahtlik ja väga kohusetundlik. Ernst Ennole meeldis väga olla looduses. Tema luuletused on väga masendavad ja kurvad. Kui Enno oli väike poiss, oli ta väga aktiivne, ta ei olnud tagasihoidlik vaid talle meeldis tähelepanu saada. Kirjutamine oli tema jaoks väga tähtis. B) ,,kui ometi.." T- ükskõiksus . PM- väga paljud on ükskõiksed teiste suhtes. S- see et inimesed poleks ükskõiksed ja hooliks üksteisest. ,,Suwi" T- armastus PM- kui ilus on armastus. S-suvi on nagu armastus.
Enno tööpiirkond ulatus sadakond kilomeetrit Haapsalust lõunasse, viiskümmend põhja, lisaks saared, Hiiumaa, Vormsi ja Osmussaar, kuhu pääsemine tülikas, pealegi kannatanud Enno raskesti merehaiguseall. Koole aga oli saartel 36 ümber. Ernst Enno saabus Haapsallu Läänemaa Haridusosakonna juhataja E. Veidermanni kutsel ja riigikoolinõunik F. V. Mikkelsaare vahendusel. Ta valiti koolinõunikuks 18. Septembril 1919 ja kinniti ametisse Haridusministeeriumi poolt. Samal ajal pakuti Ennole tulusamat kohta panganduse alal Valgas, võib uskuda luuletaja enda sõnu, et ta valis ameti ideaalide tõttu. Peale lastearmastuse puudusid tal uueks tööks muud eeldused ja kogemused. Enno pidas pühapäeviti filosoofilisi loenguid Läänemaa Õpetajate Seminari organiseeritud karskusringi liikmetele. Ta oli veendunud, et paljud Läänemaa koolielu ebakohad tulenesid alkoholist ja sellestki, et laste elu sageli alguse saanud alkoholiuimas, mistõttu lapsed arenemisvõimetud või vigased
Enne pärnut läks bussil rehv katki ja tänu sellele sai Lauri teada et tüdruku nimi on Reesi ja nende suhtlus sujus. Pärnu jõudes ütles Reesi et läheb oma tädi juurde ja Lauri küsis temalt kas nad võiksid veel kokku saada, ta ei teadnud küll miks ta seda küsis. Aga Reesi oli nõus ja nad leppisid kokku et saavad rannas kokku. Vahepeal ei olnud Lauril Malle üldse meelde tulnud ja ta ei teadnud mida teha, nii ta otsustas minna oma kunagise klassivenna Enno juurde. Rääkides Ennole kogu loo ära ja muust ilmast. Lauri sai Reesiga järgmisel päeval kokku ja ka ülejärgmisel. Nad käisid ka kolmekeisti väljas. Ja siis lõpuks rääkis Ennoa Lauriga, et see mida ta teeb ei ole õige. Ta peab Mallega kokku saama, kas või tema pärast et nii ei ole ilus. Isegi kui ta ei tea mida ta tahab. Sest ta oli Reesist nii sissevõetud, et Malle ei tulnud talle meeldegi. Lauri sai aru et nii on õige, ta otsustas järgmisel päeval Malle tädti juurde minna ja temaga kohtuda. Kui
sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 -1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 1923-1925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno
mida ta kirjeldab. Luuletuse lõpus on selgelt kirjas, et see koht, mis kunagi olnud on vanemate kätega valmis ehitatud. Ernst Enno igatses väga kodutalu Soosaarel, mis on ta luules selgelt nähtav. Lastelaulud Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 19231925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno
SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb. (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luulekogu „Kõik on unenägu“. Suits keskendub pärast 1930ndaid kirjanduse õpetamisele TÜs. Nooreestlased võõrastasid Ernst Ennot, mis hakkas Ennole ka mõjuma. Enno luule oli niigi enesesse tõmbunud, eneseküllane. 1920ndate alguseni ilmub temalt raamatuid, aga siis ta enam ei avalda, kuigi kirjutab hiljemgi edasi. Ridala saab Soomest naise ja püüab eesti kultuuris osaleda, kuid läheb paljudega tülli. Tema luulelaad võõrdub üldisest pildist. Mingil moel eemaldub soome kirjanduse suunas, aga teeb poeetilisi ponnistusi ikka. Maailmasõdade vahel kirjutab
kunstiliselt mõjuvamalt, kui seda olid teinud rahvusromantiku. Villem Grünthal-Ridala (1885-1942) tema luulet ilmus juba "Noor-Eesti" I albumis "Talvine õhtu" esikkogu "Villem Grünthali laulud" (1908) - impressionistlik, sisemise varjundirikkusega looduslüürika, samas ka olemas sümbolistlik mõõde - nähtava ja nähtamatu, välise, sisemise ja kosmilist kõiksust puudutav sfäär. Vormiliselt järgib nooreestlaslikku liini, luuletajatüübilt aga lähedane Ennole. Ridala luule väljendab üksikinimese subjektiivset maailma, kes on endasse sulgunud, varjatuma tundeeluga kui Suitsu või Enno luuletajamina. Ridala inimene kuulub uusaegsesse maailma, inimlik eraldatus, igatsused, lootused, pettumused. Ridala luule vormiliselt paindlikum ja väljendusrikkam, värsiridade pikkus ja paigutus annab edasi luuletuse tähendust ja meeleolu, rohkesti on eraldi värssideks murtud sõnu ja sõnapaare.
annaabi.ee 
