muusikalavastust. kringlit ei soovitud. Ma tulen kinno popkorni söömaks. --mata (milleta?): olema, jätma, jääma, minema, tulema Ma jätsin raamatu lugemata. Pooltel õpilastel oli töö tegemata. 3. V-kesksõna. 3.Ennemineviku jaatavad ja 3. Tingiv kõneviis. 3.Umbisikuline tegumood; Missugune? Milline? eitavad vormid. ksin, ks täismineviku vorm (jaatavad ja Kihutama --liitlause, 2 tegevust. Näitlaused: eitavad).
Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid. Öeldise tähendusest sõltub laiendite hulk. S.t. mõni öeldis nõuab ühte mõni kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid,nim valentsiks. Tegusõna võib lause öeldisena esineda vormiliselt väga mitmesgusel kujul. Lihtöeldiseks nim. öeldist, mis koosneb üksikverbi liht-ja liitvormist. Lihtvorm koosneb ühest sõnast. Liitvormiks on täismineviku, ennemineviku ja eituse vormid. Liitöeldiseks nim öeldist, mis koosneb mitmest tegusõnast, mis moodustavad ühtse tähendusliku terviku. 1. Ahelverbid -2 tegusõna 2. Ühendverbid tegusõna ja määrsõna 3. Väljend verbid tegusõna ja käänsõna moodustavad ühtse tähendusega terviku. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid, nimetatakse valentsiks. Seega tegusõnal vabad ja seotud laiendid. Seotud laiendid on lauseterviku moodustamisel vältimatud. Vabade laiendite
Yesterday John was reading when the bell rang. While we were eating the policeman came to announce very important news. · Mineviku tegevust, mida vaadeltakse tulevikus toimuvana ( eriti verbidega leave, start, go, come ). She bought some new pens and paper, for she was going to school for the first time the next day. They packed their suitcases, for they were coming back home the next week. Past Perfect Ennemineviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I had asked I had not asked Had I asked? He/she/it had gone He/she/it had not gone Had he/she/it gone? We/you/they had made We/you/they had not made Had we/you/they made? Enneminevik väljendab:
Täisminevik väljendab kestvat olukorda – tegevus on toimunud minevikus ning võib kesta edasi olevikus ja tulevikuski. Nt Ma olen elanud Tammelinnas. Selles klaasis on midagi segatud. Minevikuline sündmus võib kõnehetkel jätkuda, kui sellele viitavad kestust märkivad ajamäärused, nt Ma olen teda kaua kõrvalt jälginud. 4) Pluskvamperfekt e enneminevik moodustatakse olema-abiverbi imperfektist ja mineviku partitsiibist. Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi.
3. Tegusõnad, mis nõuavad kolme laiendit nimatatakse kolmevalentseteks (alus, sihitis, määrus). Näide: kinkima, andma, panema, asetama, viima jne. Ma (alus) viisin (öeldis) õe (sihitis) lasteaeda (määrus). Liht- ja liitöeldis: Tegusõna võib lauses esienda öeldisena vormiliselt väga mitmel kujul. Ükski verb on ühest sõnast koosnev tegusõna. Näide: vaatab, silmitseb, jalutab jne. Teiseks võib tegusõna olla liitvorm, see koosneb täismineviku või ennemineviku või eitus 21 vormist. Näide: olen õppinud, olin õppinud, ei õpi, ei ole õppinud. Lihtöeldiseks on aga sellised vormid, mis koosnevda mitmest sõnast, aga moodustab ühtse tähenduse terviku. Lihtöeldisi on kolme liiki: 1. Ahelverbid ehk ahelsõnad, mis on vormid, kus üheks osiseks on modaal tähendusega tegusõnad (näima, võima, tohtima, saama, pidama). Teiseks osiseks
Sie haben Sie hatten sein - war - gewesen (olema) ich bin wir sind ich war wir waren du bist ihr seid du warst ihr wart er,sie,es ist sie sind er,sie,es war sie waren Sie sind Sie waren Verbe "sein" ja "haben" kasutatakse abiverbidena täis- ja ennemineviku (Perfekt, Plusquamperfekt) moodustamiseks Perfekt: Ich bin gekommen Ma olen tulnud Wir haben gemalt Me oleme maalinud Plusq.: Ich war gekommen Ma olin tulnud Wir hatten gemalt Me olime maalinud NB! Üldiselt tõlgitakse need liitajad eesti keeles lihtminevikuga. On vajalik teada, et valdav osa verbe saksa keele liitaegades pööratakse abitegusõnaga "haben"
Talle meeldib tantsida Teda huvitab botaanika GS = TS teema Olemasolulause e. Selles klassis on targad lapsed / tarku lapsi eksistentsiaallause Täna sajab lund Tulemuslause Poisist kasvas mees 7. Mis osadest võib koosneda liitöeldis? Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ja põhiverbist 8. Mis on olulisemad öeldise leksikaalsed kategooriad? 1. AGENTIIVSUS (helistama) olemasolev teadlik agent mitteagentiivsus (helisema, sarnanema). Helista! *Helise! *Sarnane oma isaga! 2
annaabi.ee 
