TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1
1. Toimub ühiselt loodavad ruumis (füüsiline, virtuaalne), kus võetakse ühine vastutus 2. Seisneb isiklikes kohtumistes, kus vanus ei oma tähtsust Erinevad haridussüsteemid 1. Formaalharidussüsteem ehk täissüsteemne harius (koolid) 2. Informaalne haridussüsteem ehk täiskasvanu- ehk vabaharidus (huviringid) 3. Nonformaalne haridus (ise õppimine) Elukestev õpe on oluline igas variandis Õpetamise eesmärgiks on ennastjuhtiv õppija. Peamine haridusfilosoofiline probleem seisneb selles, kas inimeses tekib ennastjuhtivus või mitte. Selle teke on vaadeldav läbi nelja tasandi: Õpilane Õpetaja Meetod Sõltuv Autoriteet, treener Loeng Huvitatud Innustaja, motivaator, karismaatik Seminar Haaratud Partner Diskussioon
ennastjuhtiv Sisemine ootab juhendamist, on valmis kaasa õppija motivatsioon
teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina. Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved Motivatsioon Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad vähendavad õpiedu. Ennastjuhtiv õppija – andragoogika põhimõiste Miks ei ole täiskasvanu piisavalt ennastjuhtiv? Sest enesejuhitud õppimine eeldab motivatsiooni olemasolu Ennastjuhtiv õppija Enesejuhitud õppimine Enesejuhitud õppimine on protsess, kus õppija iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad ja
Elika Šaškina O17-01 Kodutöö planeerimise ja ajakasutuse seminariks Analüüsisin „Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess“ faili ning hetkel olen enda arvates huvitatud õppija. Õpivajadused: 1) Õppida paremini kuulama 2) Kasutada aega mõistlikumalt 3) Osaleda seminarides ja loengutes Ootused: 1) Õpetaja on huvitava jutuga 2) Saan teada uusi ajakasutuse tehnikaid 3) Teha rühmatöid Õpieesmärgid: 1) Mitte puududa – see õpieesmärk sobib kokku ainekavas oleva õpiväljunditega, kus
Või ka välised-soov saada paremat tööd, rohkem palka vm. Andragoogiline mudel Andragoogilise mudeli autoriks peetakse Malcolm S . Knowlesi. Täiskasvanud inimene suhtub õppimisse teisiti kui laps või nooruk. Seda tuleb arvestada tema õppeprotsessi kavandamisel ning tema suunamisel ja juhtimisel õppimise ajal. Oluline on teada, milles need erinevused seisnevad. Malcolm S . Knowles toob oma andragoogilises mudelis välja järgmised erinevused: 1. Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija. Vastavalt definitsioonile on täiskasvanud inimene´´ inimene, kes vastutab iseenda elu ja tegevuste eest´´. 2. Täiskasvanud õppijad toovad õppeprotsessi kaasa oma kogemused. Võrreldes laste ja noorte kogemustega on täiskasvanud inimesel kogemusi oluliselt rohkem, sest mida kauem inimene elab, seda rohkem tal neid koguneb ja ka nende kvaliteet on erinev. 3. Androgoogilise mudeli järgi tuleb täiskasvanud inimene õppima siis, kui tal tekib selleks
tunni vaatavad televiisorit ja videoid. Kuidas mõjub väikelapse arengule arvutikasutamine? Uurimused on näidanud, et 4aastased lapsed, kes kasutasid arvuteid, olid oma arengus märksa kõrgemal tasemel intelligentsuses, mitteverbaalsetest oskustes, struktuurilises teadmises, pikaajalises mälus, käelises osavuses, verbaalsetes oskustes, probleemide lahendamise oskustes, võrreldes nende lastega, kes arvuteid ei kasutanud. 6. Õpiraskused ja ennastjuhtiv õppimine miks ja kuidas? (M. Martinson) Millised on õppiva isiksuse individuaalsete õpisituatsioonide kujunemise eeldused? Õppesituatsioonides põimub individuaalne ühisega ning pannakse alus peagoogilisele kultuurile, mille üks väljundeid on õpetaja oskus õpilasi motiveerida. K. Riedel on nimetanud õppijate järgmisi olulisi vajadusi, mida võiks soovitada õpetajal õppesituatsioonides arvesse võtta: · Vajadus saavutada kompetentsust · Vajadus autonoomia järele
väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestamine ei sobi passiivsele õppijale vastastikune areng ei käsitle mehhaanilist õppimist ennastjuhtiv, aktiivne õppija õpetajale kõrged nõudmised hinnatakse protsessi õpetaja suur vastutus õpetaja on õpiprotsessi suunaja tulemusi on raske mõõta õpetaja on loominguline ja analüütiline õppijal on suur koormus ja vastutus õppija tajub seoseid õppija arendab mõtlemist KONSTRUKTIVISTLIK SUUND Plussid Probleemid uus teadmine ja kogemus õppija on aktiivne ja iseseisev
· Individualsete erisuste märkamine ja teadvustamine NB! Õppimise aluseks ja eelduseks peetakse õppija kogemust Ise olen oma teadmiste looja Õppija peab olema aktiivne, õpetaja peab pakkuma võimalusi Õppimist reguleerib õppija tegevus, peetakse oluliseks kaasõppijate kogemust ningsotsiaalset konteksti (rühmatöö, sotsiaalne arutelu) 10. REFLEKSIOON 11. TÄISKASVANU KUI ENNASTJUHTIV ÕPPIJA (TUNNUSED). ENESEJUHITAVUSE KESKSED ASPEKTID. ENESEJUHITU ÕPPIMISE TOETAMISE VÕIMALUSED 12. TÄISKASVANUHARIDUSE LIIGID (FORMAALNE, MITTE-FORMAALNE, INFORMAALNE) MÕISTED Andragoogika- kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (M.Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu. Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu
annaabi.ee 
