BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas. Mõisted: igikelts, polügonaalsood, palsad, aapasood, pingod, termokarst, solifluktsioon. Alavööndite iseloomustus Arktikas (jäävöönd, külmakõrbevöönd, tundra, metsatundra). Taimede ja loomade kohastumused Arktikas. Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud metsad maakeral. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu
SUURE PANDA KAITSE Suure panda kaitsmisega tegeleb tänapäeval mitmeid organisatsioone maailmas. See loom on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe teada.Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad ELUVIIS Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on
väljasuremisohus, 2 lisa väljasuremise võib põhjstada kontrollimatu kaubitsemine. Esti liikidest kuuluvad 1lisa: merikotkas, rabapistrik, saarmas. 2lisa: hunt, ilves, karu, must toonekurg, sookurg, kakulised, kullilised, orhideed, angerjas. Berni konventsioon Eesmärgiks euroopa looduslike looma- ning taimeliikide ning nende looduslike elupaikaede kaitse, algatajaks euroopa nõukogu.Sõlmitud 1979, Eesti 1992 on 50 osapoolt. Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav, nahkhiired, 3. lisas harilik siil, harilik orav. Bonni konventsioon Eesmärk rändeeluviisidega loomade kaitse hõlmab 117 riiki sülmiti 1979 jõustus hiljem, kaitset vajavad eriti väljasuremisohus liigid, kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd. Rio de Janeiro konventsioon On bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon. Allkirjastati ülemaailmsel Keskonna- ja
bambusesööjat. Hiidpanda on juba päris haruldaseks muutuv liik, kes umbes kümne aasta pärast võib üldse maapealt ära kaduda, kuna neil pole järelkasvu ega toitu. KOKKUVÕTE Pandad on väga ilusad loomad, kes on kahjuks muutumas harulduseks. Panda on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe teada. Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.looduseomnibuss.ee/larhiiv/arhiiv/nov99/panda.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/bambuskaru_kaitse_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidpanda http://www.miksike.ee/docs/referaadid/suure_panda_kaitse_evelin.htm http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee
Globaalne kliimamuutus Ressurside ületarbimine Invasiivsed võõrliigid Haigused Mis on põhilised liikide elupaiku ohustavad tegurid? Põllumajandus 35% Arendusprojektid 35% Veemajanduslikud projektid 30% Puhkus looduses 27% Koduloomade karjatamine 22% Reostamine 20% Infrastruktuuride sh teede ehitamine 17% Tulekahjude kustutamine kooslustes kus regulaarsed tulekahjud loomulikud 13% Metsaraied 12% (Stein jt 2000) Millised on enimohustatud elupaigad maailmas? Miks on vihmametsad olulised? Kirjelda nendega seotud probleeme. Kirjelda rohumaade seisundit ja kadumise põhjuseid. Troopilised vihmametsad. 7% maakera pinnast 50% liikidest seal Vihma ja udumetsad: valgalade kaitsepuhvrid ja kliima reguleerijad CO2 hoiustajad ,,planeedi kopsud" Kerge hävitada väga õhukesed ja toitaine vaesed mullad. Oletatakse et varasem pindala oli 16 mln km2 1982 järgi vaid 9 mln km2Aastas kaob ~ 150 000 210 000 km2 ~ 1 % aastas
lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised tõkked (vesi, mäed), aastaringne madal temperatuur, igikelts. Enimohustatud metsad maakeral. · Troopilised metsad. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. · Mänd, tamm, kuusk, nulg, kask, pöök, pappel. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. · ~70. ja 50. põhjalaiuskraadide vahel · Vegetatsiooniperiood 3-6 kuud. · Sademeid langeb 250-500 mm/a. · Mullad on happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga. Esineb leetumine. Kontinentaalses osas on igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas on igikeltsa pillatult
Elekter, gaas, vedelkütus Lennundus, põhimaanteed, raudteetransport, laevandus Telefoniside, andmeside, mobiilside, ringhääling, kaabellevi, eriside, post Pääste, hädaabi, arstiabi Sularaha kättesaadavus, maksete tomimine ... · Riskianalüüsi, tegutsemisplaani ja õppuste nõue 13. Turvaline programmeerimine (kommenteerimata) · Miks programmid ei ole turvalised? · Üldprintsiipe · Avatud lähtekood ja turvalisus · Sisendi kontroll · Väljund, ründekindlus · Enimohustatud programmiliigid · Sisendi valideerimine · Võidujooksud · Puhvri ületäitumine · Süstimisründed · Muu Miks programmid ei ole turvalised? · Programmeerijaid ei õpetata piisavalt · Ei mõelda mitmekasutajasüsteemidele · Programmeerijad on laisad · Programmeerijad on kehvad programmeerijad · Programmeerijad pole turvaspetsialistid · Turvalisuse tagamine võtab aega ja raha · C/C++ on ebaturvalised keeled · Kasutajad ei hooli · Turvamudelid on kehvad
annaabi.ee 
