MINU ENESEHINNANG 1. Enesehinnang tähendab seda, mida inimene arvab enda ja oma hakkamasaamise kohta. See on sinu väärtus su enda silmis ehk mis tunne on tegelikult olla sina. Enesehinnang määrab su enesetundmise ja käitumise. Sellest sõltub, kas sa söandad suhteid luua või poed peitu oma isikliku kindluse müüride vahele, kas julged viia ellu muutusi ja riskida või kulged elus mööda kitsast (sageli ka igavat), kuid tuttavat-turvalist rada. Enesehinnang nagu igasugune muu hinnang saab olla adekvaatne ehk tegelikkusele vastav või ebaadekvaatne. 2. Adekvaatse enesehinnanguga inimene on teadlik oma annetest ja võimetest, ta
kogenud täiskasvanute kui ka noorte jaoks, kes on alles oma valikute alguses. Üks võimalus on küsimustele vastuseid otsida koos karjäärinõustajaga. Karjäärinõustaja ülesandeks on kliendi toetamine karjääriplaneerimisega seotud otsuste tegemisel, lühemate ja kaugemate eesmärkide püstitamisel, lähtuvalt nõustatava isiksusest ja võimetest. Karjääriinfo spetsialist aitab inimesel leida informatsiooni enesetundmise, õppimisvõimaluste, tööturu ja kõige muu kohta, mis toetab karjääriplaneerimist. Noortele ja nendega seotud sihtgruppidele pakutakse karjääriinfo ja -nõustamise teenuseid maakondlikes teabe- ja nõustamiskeskustes. Harju maakonnas on teenuse pakkujateks Ida- Harju Teabe- ja Nõustamiskeskus, Lääne-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskus, Tallinna Noorte Infokeskus ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi Karjäärikeskus.
midagi juurde õppima, peresuhted on nõrgenemas, inimeste usk Jumalasse on kõikuma löönud, moraalil ja kõrgemail väärtustel pole enam kaugeltki seda tähendust, mis varem. Loomulikult raamatu ja psühholoogi õpetustest ei piisa, et konfliktidest üle saada. Esiteks tuleb seda ise tahta ning pürgida selle poole. Kindlasti ei tohiks alla anda ning tulemused annavad varsti endast märku. Mureküsimuste lahendamine võib teoks saada üksnes enesetundmise süvenemise ja praktilise elamistarkuse juurdesaamise tingimusel. Kindlasti tasuks igaühel osata elus olla mingil määral ka psühholoog vähemalt selles ulatuses, mis puudutab omaenda elu. Psühholoogilisi omadusi aitavad arendada näiteks raamatud või isegi filmid. PROBLEEM ON EDU SANSS Millest hakkab meie sisene koflikt? Kõige tähtsamaks põhjuseks võib lugeda selle ette kujutamist. Me arvame tihti, et maailm on ainult must-valge, põhimõtteliselt hall
Juba C. G. Jung arvas, et unenäos ei ole keegi ateist. Seal peab igaüks ka religioossete sümbolitega vastakuti seisma. Sisimas on hing religioosne. Käies mööda vaimulikku teed, valmistame enesele harjutusprogrammi. Kummatigi on selline programm meie enese auahnuse tulemus. Unenäos näitab Jumal, mis meiega tegelikult toimub, millised sammud juhivad meid tõelusse ja elavusse. Nii on unenägu vaimulikul teel oluline abivahend. Ta näitab meile kätte suuna. Ta on enesetundmise allikas. Ja ta näitab, millega peaksime Jumala ees tegelema. Selles raamatus on tegeletud unenäo vaimuliku tähendusega. Sealjuures tegeleti spirituaalsusega, mis peab oluliseks inimese kõiki külgi, mis annab kõik, ka alateadvuse, Jumala hoolde, et Tema valgus meie hinge kõigis sügavikes helendaks ja neid muudaks. Viiteid sellisele muutumise spirituaalsusele leiame juba vanas munkluses. Seda käsitelu tahan jätkata.
kõrval kõik muu on vari. Sa ei ole Olend nii, nagu on Tõde, on Õiglus sa ei ole minu hing, vaid selle pilt ja kujutis. Sa tulid mu juurde alles hiljuti, ja juba haarad sa oma kübara ja kuue järele. Kas pole lugu nii, et hing kasvatab sõpru, nagu puu kasvatab lehti, ja peagi lükkab uue lehe pungumine vana eest lahti?3 Looduse seaduseks on igavene vaheldumine. Iga elektriline olek kutsub esile enda vastandi. Hing ümbritseb end sõpradega, et võiks jõuda sügavama enesetundmise või üksilduseni; ja ta hoidub mõnda aega üksindusse, et võiks ülendada oma suhtlust või seltskondlikkust. See meetod reedab end läbi kogu me isiklike suhete ajaloo. Loomulik tung kiindumusele äratab meis lootuse ühineda oma kaaslastega, ja naasev eraldumistung hõikab meid sellelt klaperjahilt tagasi. Nii veedab igaüks oma elu sõprust otsides, ja kui ta oma tõelised tunded talletaks, siis võiks ta kirjutada oma armastuse igale uuele kandidaadile niisuguse kirja: ARMAS SÕBER:
Tea- tud mõttes (küsimuste esitamine) on ajalugu ka teadus. Kontrollimise mõt- tes ei ole. Lihtsalt ajalool ja teadusel on ühisosa. Kuidas ajaloolane toimetab? Ajaloolane ei väida midagi põhjendamata. Põhjendamine toimumb tõendite abil. Paljud erinevad asjad võivad olla väi- dete tõenditeks. Loomulikult on oluline küsimuse esitus. Tõendite põhjal tehakse järeldusi. Mis on ajaloo väärtus? Teadmiste vorm, mitte protsessi vorm. . . Me va- jame ajalugu inimliku enesetundmise jaoks. Selle tunde üks oluline osa on teadmine sellest, mida inimene suudab teha. Kõik, mida inimene on teinud, seda ta suudab teha. Collingwoodi ajaloofilosoofia on säilunud tema loengute üleskirjutuste- na. Osa sellest on säilinud paremini, osa halvemini. Filosoofiast rääkides toob Collingwood näiteid konkreetsete ajaloolaste kohta. Näib, et nimekad ajaloolased paistsid silma ka selle poolest, kuidas nad ajalugu kirjutasid. 1.4 Epistemüloogia G
Ülelaagrilises tegevuses said lapsed oma andeid ajalehtedest, karpidest, looduslikest mater- proovida kunstilises isetegevuses kui ka spordis. jalidest; 4. meremotiivipäeval tegime mitmesuguseid Noorte harimiseks olid korraldatud esmaabikoo- kollektiivtöid. litus, päästeameti koolitus, ratsutamistunnid, enesetundmise testid. IV vahetus. Seikluste ja matkavahetus Meie statistika järgi on 70% lastest meie püsiklien- did, ülejäänud 30% olid meie laagris esmakord- Eesmärk: arendada noorte teadmisi looduslikust selt. keskkonnast ja õpetada selles säästvalt elama. Küsitluse järgi olid lapsed väga rahul pakutava Sihtrühm: 715-aastased lapsed.
Harrastusel tuleb toetada lapse andekust rohkelt ja mitmekülgselt ja olla vastav lapse arengutasemele. Harrastustele ja koolile lisaks peab jääma aega vaba aja tegemisteks, mängimiseks ja unistusteks. On hea, kui harrastused sisaldavad positiivset kogemust, toimetuleku, oskamise ja osavuse tunnet. Siis moodustab see lapse enesetunde, isiksusliku kasvu, iseseisvumise ja enesetundmise toe. Ülesanne: Tuleta meelde oma elu kooliealisena. Joonista omale olulised kohad nagu kool, kodu, sugulaste pere, harrastus, raamatukogu jne. Mõtle, kuidas tundsid ennast nendes kohtades. Millest moodustus isiksuse tugi, mis purustas enesetunnet? Ülesanne: 192 Otsi üles kuue esimese kooliaasta pildid. Pane need ajalisse järjekorda
annaabi.ee 
