suhtlemisvajadus, uudishimu). Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast (soov kuuluda teiste hulka, osalemine meeskonnatöös, soov suhelda ja olla armastatud ). Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt, kes kujutas vajadusi püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Selle kohaselt on inimvajadustehierarhia järgmine 1 Inimese panevad käituma erinevad vajadused, mida saab liigitada erinevatele tasemetele. Inimene ei saa minna kõrgemate vajaduste rahuldamiseni enne, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadused ei motiveeri.
Vajaduste hierarhia.(Kolmnurgas alt üles) 1.Vajadused, mis on seotud elus olemisega(sugutung, surmahirm, söömine) 2. Vajadused, mis on seotud ohutuse ja turvatundega( kui jätkusuutlik on minu eksistents) 3. Armastuse ja kaastundevajadus (jagada empaatiat lapsed vajavad lemmiklooma, sest neil pole elukaaslast või lapsi, kellele oma tundeid ja empaatiat väljendada) 4. Sotsiaalsed vajadused olla hinnatud, kuuluda kellegi hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,... 5. Eneseteostusvajadused loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad.(Noortele suunatud reklaamid, panustatakse sõprusele, populaarsusele). Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus)
Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad 2. A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Inimese käitumist ei suuda enam ära rahuldatud vajadus motiveerida. Kuid rahuldamata vajadused tekistavad inimeses pingeid, konflikte ja isegi stressi. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada ainult siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole. 2.1 Inimvajaduste püramiid. Inimvajaduste hierarhia ehk Maslow' vajaduste püramiid on inimesele omaste vajaduste
kraadid jne (2: 131). 8 4. INIMVAJADUSTE HIERARHIA Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja (5). Abrahan Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Kui mingi vajadus on inimesel rahuldatud, ei suuda see enam tema käitumist motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad aga pingeid, konflikte ning isegi stressi. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole (2: 130). 4.1 Inimvajaduse püramiid Püramiidil on 5 erinevat astet
suhtlemiseks, info mõtete jms vahetamiseks, vajadus kuuluda kellegi hulka, samastada ennast kellegagi, vajadus mõista ja olla mõistetud, armastada ja olla armastatud, sõprusevajadus, koostöövajadus jms. - Enesehinnanguga seotud vajadused: eneseaustuse vajadus, prestiizivajadus, lugupidamisvajadus, vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jms - Eneseteostusvajadused: vajadus rakendada oma oskusi ja teadmisi, võimeid ja andeid. Motivatsioon Motiiv on tegevuse alustamiseks ajend. (vajadus motiiv tegevus) INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus
olema väiksem, sest see rahustab. Vastandprotsessid e. inimene teeb midagi ebameeldivat selleks, et saautada lõpuks meeldiv kogemus nt. Langevarjuhüpete puhul peab inimene oma hirmust üle saama. Humanistlik lähenemisviis- alusepanija oli Abraham Maslow, kes üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemita kujutas vajadused püramiidil, kus alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised vajadused ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Kui mingi vajadus on inimesel rahuldatud, ei motiveeri see enam teda, rahuldamata vajadused tekitavad pinget Püramiidi astmed: 1. füs. Vajadused- seksuaal,- vee,- toidu,-ja unevajadus 2. kaitstusvajadus- turvalisuse ja kindluse vajadus
Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Inimene tajub häirivat pinget, ta on sunnitud tegutsema, et organismi füsioloogiline tasakaaluseisund taastuks. Humanistlik lähenemine Humanistliku lähenemisviisi alusepanijaid Abraham Maslow üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi. Tema arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mingisugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumisi vajadusi on rahuldatud. Püramiidi astmed: Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Kaitstusvajadus- inimesel on tarvis turvalisist ja kindlust. Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast. Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda.
Samas võimaldab see orga-nisatsioonil kokku hoida materiaalseid vahendeid, mida tuleks kulutada töökohtade rajamiseks. Töötaja omakorda hoiab kokku oma aega, energiat ja raha töölesõiduks. Viimastel aastakümnetel on raha mõju tööst rahulduse saamisel vähenenud. Materiaalsete vajaduste rahuldamise teatud taseme saavutamisel hakkavad olulist osa etendama kõrgemad vajadused, sh sotsiaal-, lugupida-mis- ja eneseteostusvajadused. Viimaseid on võimalik rahuldada tööprotsessi, sh nii töö kui töökeskkonna parema juhtimisega. Meeldiv töö ja töökeskkond on töötajate motiveerimisel muutunud üha määravamaks.233 4.4.5.4. Otsene ja kaudne rahaline hüvitamine (muud hüved) Otseseks rahaliseks hüvitamiseks on töötasu. Kokkulepitud töötasu peab olema vastavuses töölepingus kokkulepitud tööga. Töölepingu seaduse järgi võib tööandja nõuda töötajalt ainult kokkulepitud töö tegemist
annaabi.ee 
