prokrastineerimine Tegemist on kohustuste irratsionaalse edasilükkamisega, mida peetakse häirunud eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse
2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab riigi aktiivset sekkumist majandustegevusse tagamaks tasakaalu majanduses 5.peab tööpuuduse peamiseks põhjuse kõrget palga taset ja töötajate tõrksust olla valmis tööturu eneseregulatsiooniks (nõusolekut madalamate palkadega töötamiseks) 3.Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: 1.suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 2.tariifsete ja mittetariifsete tollipiirangute efektiivne kasutamine 3.välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel 4.liberaalne ja avatud majandus 4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2
(Tamir & Ford, in press), kus katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele. • - Selgitage “oodatud kasulikkuse” (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis. • - Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): - • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? • - Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) • - Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? • - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad
Oluline probleem seoses eneseregulatsiooniga on see, et ASN’i juurdepääs peavoolu meediale on praktiliselt suletud. Vastupidiselt Eestile on Soomes pressinõukogudel suurem roll ja tähtsus ning see on suhteliselt mõjukas instrument. Soomel on mõjukas pressinõukogu, kuigi ka selle puhul on kritiseeritud hambutust ja ebapiisavat autoriteeti. Kuid sellegi poolest on see aktsepteeritud meedia ja avalikkuse poolt. Massimeedia pressinõukogu (CMM) Soomes on peamine institutsioonaalne viis eneseregulatsiooniks, mille eesmärgiks on seirata eetilist ajakirjanduspraktikat. Samamoodi, nagu Eestiski ei ole CMM'il legaalselt jurisdiktsiooni. Samuti valitseb Soomes üksmeel, et meedia vastutus peaks olema tagatud ajakirjanike eneseregulatsiooni poolt. Nii Austrias kui Soomes riik otseselt või kaudselt rahastab pressinõukogusid, kuid ei sekku nende tegevusse ________ Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele,
36 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Elenurm T. & Kasmel A. & Kidron A. & Rüütel E. & Teivelaur M. & Traat U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2. Feldman I. 2005. Muusika kaotab stressi ja toob hingerahu. Postimees. Kasutatud elektroonilised teabeallikad 3. Lloyd Leno, H. Kas igasugune muusika. URL= http://poltsamaa.advent.ee/wp- content/.../kas-igasugune-muusika.doc. 02.03.2011. 4. Pehk, A. Muusika võimalus eneseregulatsiooniks. URL=http://www.parkinson.ee/artiklid/sk_1999apr_muusika.pdf. 5. Muusika mõjust inimesele. URL=http://www.hot.ee/siller2005/muusikateraapia.html. 6. Rüütelmaa, S. Muusika mõjust. URL=http://muusika.kul.ee/arhiiv/200905/lugu6.pdf. 7. Rüütel, E. Muusika maagiast muusika ravini. URL=http://www.folklore.ee/tagused/nr22/eharyytel.htm. 8. Linder. L. & Tulev. J. Helid, värvid ja sümmeetria meeleolu loomisel. URL=http://www.kaokeskus.ee/ul/Lii_Linder_ja_Juta_Tulev.pdf. 9. Muusikapalad: 9
katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele. Selgitage "oodatud kasulikkuse" (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis. Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine ("turvamine"); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad
· Õpitud käitumisi (harjumusi) on raske muuta kolmel põhjusel: vanu harjumusi on hõlbus nii algatada kui ka täide saata harjumused on sageli keskkonnast ajendatud & käivituvad harjumuspärases keskkonnas automaatselt harjumused on sageli kooskõlas hetkelise või lühiajalise (impulsiivse) motivatsiooniga (Quellette & Wood) · Käitumise muutmiseks on kõigepealt vaja senist harjumust pidurdada, et see ei käivituks automaatselt · Oma käitumise kontrolliks ehk eneseregulatsiooniks on muuseas vaja kindlasti uusi eesmärke püstitada. Nende saavutamiseks tuleb õppida uusi harjumusi, mis omakorda nõuavad vanade harjumuste kustutamist · Motivatsiooni õpitud komponendid on seoses kolme mälusüsteemiga. Nendeks on hipokambis paiknev stiimulite ruumilise seose mälu võimaldab käitumist kiiresti ühelt stiimulilt teisele ümber lülitada juttkeha selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega
annaabi.ee 
