kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel: Newcombe'i edasiarendus, pidades silmas massikommunikatsiooni eripära. Põhiidee: massikommunikatsioon laiendab B sotsiaalset keskkonda. Maletzke mudel: eristab nelja elementi või positsiooni: saatja (kommunikaator K), sõnum (S), meedium (M) ja vastuvõtja (retsipient R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide (positsioonide) vastastikused suhted. Jakobsoni(20 saj,suurim keeleteadlane) mudel: kahetasandiline, lineaarne. Saatja (addreser adressant) saadab vastuvõtjate (addressee adresssaat) sõnumi. Sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Jakobson kutsub seda kontekstiks(asjaolud, milles sündmus kulgeb) Konatiivne (tungiv) funktsioon (ingl. connative function) ehk omandamise funktsioon. Keele need
ebavõrdsus. Väga suur kirjusus. Strukturalism:maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk Üleilmastumise teooria:maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmastumise valitsemismudelid. Väga suur kirjusus. Postmodernism: tegeleb metatasandi analüüsiga. MAAILMASÜSTEEM Kolm võtmeprotsessi: -Riiklus-Piirkondlikkus-Üleilmastumine- Riiklikkus/riiklus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid-suveräänsuse ulatus. Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/v kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid Elist ja NAFTAst alustades. Üleilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid. Maailmasüsteemid: Üldiselt eristatakse süsteeme võimukeskuste hulga alusel..
Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harjumuslik maailma- ja enesepilt oleks ohustatud. · Nimetage olulisemad tingimused nn transtsendentse kogemuse tekkeks. Selle kogemuse eetiline tähendus. Transendentne kogemus on eetikas on müstiline kogemus, kus inimene ühteviisi avatud kõigele, ühteviisi avatud kõige suhtes ja samuti vaba seeläbi, et sellise avatuse ja hoolivuse tõttu pole valikutel tähtsust- KÕIK ON ÜHEVÄÄRNE. 1.Tunde ülekanne - teiste inimeste tunded mõjutavad ka meie meeleolu. See on ka seletus sellele, miks paljud inimesed
võimalusi: -resigneerunud leppimine erinevusega rahu nimel; -leebelt ükskõikne suhtumine erinevustesse; -põhimõtteline äratundmine, et ,,teistelgi" on õigused; -avatus, uudishimu, lugupidamine ,,teiste" suhtes, soov õppida; -entusiastlik soosimine (erinevustes väljendub Jumala loodu). Ja kindlasti asetub ka iga konkreetne kaplan mingis konkreetses juhtumis ühte (või ka mitmesse korraga) neist viiest võimalusest, ehkki tema vaimne tegutsemisalus, ühiskonnakäsitlus ja enesepilt sellest asetumisest muutuda ei tohiks. Järgnevalt vaatlen erinevaid ühiskondlikke korraldusi lähemalt. Paljurahvuselised impeeriumid tunduvad juba minevikkuläinutena. Ja muidugi ei näegi me momendil eksisteerivat ei vana Pärsiat ega Roomat, kus kõiksugu ühiskonnagrupid moodustasid mitmesuguseid loomult erinevaid autonoomseid kogukondi ja kus impeeriumi bürokraadid ei sekkunud viimaste siseasjadesse kuni maksud makstud ja rahu valitsemas
Informatsiooniteooriad. o Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel Informatsioon traditsioonilises arusaamas on vorm või kujutatud nooltena). järjestus, mida saab o Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: edasi anda ühelt inimeselt/seadmelt teisele. neid mõjutavad Sarnaneb energiaga: vorm või järjestus sisaldab infot siis, enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed kui tal on võime suhted. teha tööd korrastada ennast või mingit teist järjestust. Lasswelli 5 küsimuse mudel 3 Kõneakti teooria Ameerika poliitikateadlane ja Kõneteo teooria lähtub sellest, et: propaganda uurija. Väitis, et kõige (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka
isetekkelised reziimid n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne n Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju) n Kultuuripiirkonnad (Huntington) n Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia) Maailmasüsteem n Kolm võtmeprotsessi n Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid suveräänsuse ulatus n Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/või kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid EL-ist ja NAFTA-st alustades n Üleilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid Riik ja riikidesüsteem
rigeerimine • igavus • perfektsionist • oma vigade • keskmine • iseseisvus • kiirendatud • sõltuv • otsib õpetaja tundmine hinne • valikuvabadus ja rikastatud • positiivne heakskiitu • pakkuda • IQ-testid • aeg isiklike õppekava enesepilt • ei võta riske väljakutset • õpetaja huvide jaoks • aeg isiklikeks • ärev • on akadeemi- • enesele kind- hinnang • pakkuda huvideks • süütunne liselt edukas laksjäämise võimalusi • ainekava läbikukkumi- • nõustuv ja oskus kogemuseks kompakteeri-
annaabi.ee 
