sisemist veendumis ja usku, et nii tuleb toimida. Oluline anda praktikandile võimalus iseseisvalt tegutseda, suhelda ja mõelda. Juhendaja ülesanne on tunnetuslikus õppeprotsessis valida eesmärke toetavad tegevusi, meetodeid, protseduure. Vajalik rakendada otstarbekaid ressursse ja stiimuleid, õigeajal märgata raskusi ja need lahendada, tunnustada praktikanti, anda tagasisidet, soodustada eneseanalüüsi, toetada enesejuhtimist ning tekitada olukordi praktikandi kogemuse aktiveerimiseks. Hindamine on väga oluline, kuna see annab tagasisidet õppeprotsessist ja iseloomustab praktikandi kui inimest, toob tema tugevamaid ja nõrgemaid külgi, näitab praktilisi oskusi. Õendusjuhtimine ja arendamine X haigla kiirabi Osakonnas töötab kakskümmend õde. Arenguvajaduste hindamine on vajalik, et tagada võimalikult ühtlasel tasemel kvaliteetne õdede poolt osutatud kiirabiteenus
..................................8 6. Kasutatud kirjandus..................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Enesejuhtimine ja oma elu teadlikumalt elamine on olulised oskused. Ennastjuhtiv õppija on avatud meele ja kriitilise mõtlemisega, oma aega planeeriv, ennast tundev ja oma tempost lähtuv õppur, kes ei häbene küsida küsimusi. Enesejuhtimist toetab aktiivne suhtlemine õppeprotsessis. Suhtlemise kaudu muutub oluliseks see, mida õppija mõtleb ja arvab. See vähendab tema sõltuvust õpetajast ja aitab kaasa ennastjuhtivale õppimisele. Suhtlemise käigus areneb eneseväljenduse ja analüüsioskus. Suheldes saab õppija sõnastada oma kogemusi, mis aitab õpitavat paremini omandada. Iga õpiprotsess koosneb kolmest astmest: häälestumine (pannakse paika õpieesmärgid, selgitatakse
(Liiv jt 2005) Lisaks on dünaamilised teadmised ka tunnetuslikud, laiapõhjalised, kontekstilised, interaktiivsed, situatiivsed, subjektilised, episoodilised ja loovad teadmised püsimälus. Dünaamilised pädevused on dünaamiliste teadmiste rakendamise oskused. Dünaamilisele pädevusele on iseloomulikud probleemide lahendamise võime, rühmatöö- ja elementaarsed juhtimisoskused. Dünaamiline pädevus vajab inimeste tööalast iseseisvust, enesejuhtimist, refleksiooni ja iseseisva otsustamise võimet. (Ibid) Kollektiivsed ja varjatud teadmised Üleminekuga informatsiooni- ja teadmiskesksele majandusele on tõusnud teadmiste osatähtsus konkurentsitegurina, sest lisaväärtuste loomine sõltub ühiskonnas rohkem teadmistest. Sellest tulenevalt väärtustatakse tänapäeval rohkem ka pädevust indiviidi võimet oma teadmisi, oskusi ja muid omadusi töös rakendada, ja varjatud teadmisi, mis on
Koolitusmeetodid töökohal on nt tegevuses õppimine, treening, projektipõhine õpe, rotatsioon, juhtimisülesanne, komandeering, praktika, tegevuste modelleerimine Mentorluse ja juhendamise erinevus: Coaching ca 3-6 kuud, mentorlus ca 6-12 kuud Täiskasvanud õppija ja õppimine täiskasvanueas Täiskasvanuks olemine tähendab teadlikku vastutuse võtmist oma elu eest, teadlik muudatuste juhtimine eeldab enesejuhtimist, enesejuhtimise oluline valdkond on oma hariduse juhtimine. Täiskasvanud õppijate puhul räägitakse individuaalsete eripäradega arvestamise vajadusest. See on seotud tahtega õppida, mis omakorda on mõjutatud inimese varasemast elukäigust. Õppimist soodustavad isiksuseomadused on iseseisvus, õpimotivatsioon, eesmärgikindlus, õpioskused, järjekindlus, visadus. Ennastjuhtivaks õppijaks kujunetakse. Õpiprotsessis on seotus erinevate psüühiliste protsessidega nagu tähelepanu, taju
suhetele kahjulik. o Lõpetuseks – aktsepteerimine ei ole heakskiidu sünonüüm. Lugupidamine – veel üks armastuse põhielemente – tõeline armastus aktsepteerib teise inimese elementaarseks teine- olemisest. o Tõeline armastus ei ole pealetükkiv – see ei tungi vägivaldselt teiste eraellu ega püüa teise isiksuse pühamusse sisse murda. o Tõeline armastus toetab teise enesejuhtimist – ehtne armastus hoidub püsivalt omamisest, domineerimisest või väärtuste pealesurumisest. See võimaldab olla teisel vabalt tema ise. o Tõeline armastus edendab teise suurt jõudu – ei kasuta ära tema nõrkusi, vaid kutsub esile tema tugevust. o Armastus säilitab suhtes aupaklikkuse – distantsi – armastus on aupaklikkus: ta hoiab distantsi isegi siis, kui ta
Mittemateriaalsed hüved Tihti motiveerivad inimest rohkem teda ümbritsevad inimesed, suhted inimeste vahel, võimalus osaleda ettevõtte eesmärkide püstitamisel. Inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid töötulemusi. Selleks tuleb luua keskkond, milles töötajad saavad anda oma võimetele vastava tööpanuse ning julgustada neid osa võtma organisatsioonile olulistest asjadest. Suurendades töötajate mõjuvõimu, enesejuhtimist ja osalemist organisatsiooni juhtimisel, on võimalik neist arendada välja tõhusad järgijad. 17 Moodne keskkond Mööbel, kujundus, käepärasus, tänapäevasus, stiilsus, tööks vajalikud vahendid, nende korrasolek jms. on tähtis, aga on ainult väline pool. Väga hea idee on luua suhtlemist hõlbustav ruumilahendus kas avatud kontor, kohvinurk vms -, kuhu tulles inimesed
ja meessoost rivaalide hirmutamiseks (naiste pärast). See seletab ka mõnevõrra suuremat agressiivsust meest seas kui naiste. Bioloogilised põhjused – uuringud on näidanud et mõrvarite prefrontaalne korteks on 14% vähem aktiivne kui keskmistel inimestel. Mis teeb inimesi agressiivseks? ● Geneetilised põhjused. Agressiivsete hiirte aretamine tekitas veelgi agressiivsemaid järglasi. ● Biokeemilised mõjud. Alkohol (vähendab eneseteadlikkust ja enesejuhtimist). Serotoniini madal tase. Kõrge testosterooni tase (mehed agressiivsemad kui naised; kõrgem testosteroon = suurem agressiivsus). ● Hormoonid mõjutavad käitumist ja käitumine omakorda mõjutab hormoone. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria. Agressiivne käitumine on reaktsioon frustratsioonile – ekspressiivne agressioon! Agressiivne käitumine ei pruugi olla suunatud frustratsiooni allikale. Agressiooni „ümbersuunamine“ – suuname edasi turvalisemale ohvrile.
annaabi.ee 
