kasutatakse kõiki olla. Seadust üldtunnustatud võimalusi järgitakse kui seda normid tegema peab KOHLBERG´i MORAALSE ARENGU STAADIUMID PREKONVENTSIONAALSED I Õige ja vale määratletud füüsilise kogemusega. Motiiv: karistuse hirm või tugev autoriteet. II Individualistlik lähenemine. Võime enesehuvi projekteerida kellelegi teisele. Motiiv: vajaduste rahuldamine. KONVENTSIONAALSED III Kollektiivi mõjul otsustamine. Õige on see, mis toob kaasa teiste heakskiidu. IV Tegevus kooskõlas seadustega ja üldtunnustatud normidega . POSTKONVENTSIONAALSED V Õige on individuaalsete õiguste ja sotsiaalsete kokkulepete aktsepteerimine. VI Õige tegevus on kooskõlas õiglusprintsiipide ja universaalsete inimõigustega. Moraalne heakskiit "soov mitte pälvida moraalset halvakspanu".
Ärieetika printsiibid: o Kahju min- heaolu suurendamine (õige tegu on see, mis suurendab heaolu või vähendab ebameeldivust) o Õiguste ja kohustuste printsiip käitu teiste suhtes nii, nagu sooviksid, et teised sinu suhtes käituksid o Austuse printsiip kas inimest on vaadeldud, kui eesmärki, mitte kasutatud kui vahendit o Laiendatavuse printsiip kas sellist lahendit võiks lubada kõigile o Enesehuvi printsiip- kuivõrd on kaitstud firma, perekonna, enda huvid Sotsiaalne vastutus juhtimises: o Juhtkonna kohustus tegevuses silmas pidada ühiskonna ja org huve. o Sotsiaalse vastutuse 5 põhiseisukohta: Vastutus ühiskonna ees Ühiskonna ja ettevõtte koostöö, mida kumbki kummagi jaoks teha saab Ärikasum ei tohi olla ainuke kriteerium otsuste tegemisel,
Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused, mis on sünniga kaasa saadud: elu, vabadus, varandus, (püüdlus õnne poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad (naudingud, kannatused) ning sellest sõltuvalt teevad valikuid ja otsuseid. Sellest tulenevalt on inimese peamiseks motivatsiooniks enesehuvi ja püüdlus oma vajaduste rahuldamise poole. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglo-saksi maades. Klassikalise liberalismi esimeseks oluliseks tunnuseks on usk negatiivsesse vabadusse. Iga
tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.–18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused, mis on sünniga kaasa saadud: elu, vabadus, varandus, (püüdlus õnne poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad (naudingud, kannatused) ning sellest sõltuvalt teevad valikuid ja otsuseid. Sellest tulenevalt on inimese peamiseks motivatsiooniks enesehuvi ja püüdlus oma vajaduste rahuldamise poole. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglo–saksi maades. Klassikalise liberalismi esimeseks oluliseks tunnuseks on usk negatiivsesse vabadusse. Iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema
Kui sellist hindamissüsteemi poleks välja kujunenud, oleksid inimesed välja surnud. Niisiis kujunesid mandeltuum ja prefrontaalkoor mõlemad meie ellujäämise ohtudega tegelemiseks ja tõenäoliselt arenesid koos. Planeerimise motivatsioon Kui hirmu alistamine ja planeerimine pärinevad evolutsioonist, siis mida kujutab endast plaanide tegemise ja nende sugulastele edastamise motivatsioon? Buck (1999) väidab, et positiivsed emotsioonid vastutavad enesehuvi ja meie ellujäämise eest. Seega on püüdlus õnnele inimestele universaalselt omane kvaliteet. See on inimliku ellujäämise ja evolutsiooni keskmeks. Ehk teisiti öeldes motiveerib õnne emotsioon meid planeerima. Kuna inimesed on tugevasti motiveeritud oma gruppi elusana säilitama, motiveerib neid ka kindlustunne selles osas, et informatsioon oleks edasi antud järgmistele põlvkondadele. See pole lihtsalt altruism, vaid toimiv prosotsiaalne emotsioon, mis iseka emotsiooni
Kilp * KUS 2010 inimene on loodud sotsiaalse loomusega, see tagab ühiskondliku järjepidevuse. Sotsiaalne loomus ja ühiskondlik järjepidevus on lahutamatult seotud, 5) inimloomus on muutumatu, kuid samas ka täiel määral mõistmatu. Mõistus ei seleta kõike, õigem ja tõepärasem on arvestada instinktiivset ja loomupärast, traditsionaalset ja harjumuspärast, inimese armastust, eelarvamusi ja lojaalsust. Need puudutavad inimese sügavamat loomust, enesekesksus, enesehuvi ja mõistus on vaid välised ja teisejärgulised. Poliitilise teooria puudumine Burke ei pooldagi erilist poliitilist teooriat, sest alluvussuhted on juba loomupäraselt välja kujunenud, mida siin veel pikalt teoretiseerida. Ta eitab üleüldse teooriate vajadust ning väidab, et need ainult segavad reaalse poliitika läbiviimist (ta on parlamendiliige, siiski...). Inimestel on vaja ettenägelikkust ja mõistlikkust (prudence), kuid mitte tingimata ratsionaalset ja filosoofilist
4) inimene on loodud sotsiaalse loomusega, see tagab ühiskondliku järjepidevuse. Sotsiaalne loomus ja ühiskondlik järjepidevus on lahutamatult seotud 5) inimloomus on muutumatu, kuid samas ka täiel määral mõistmatu. Mõistus ei seleta kõike, õigem ja tõepärasem on arvestada instinktiivset ja loomupärast, traditsionaalset ja harjumuspärast, inimese armastust, eelarvamusi ja lojaalsust. Need puudutavad inimese sügavamat loomust, enesekesksus, enesehuvi ja mõistus on vaid välised ja teisejärgulised. Sisuliselt näeb Burke kahte võimalust - on kas individualism või ühiskond, kolmandat võimalust pole. Ühiskond on keerukas organism. Riiki ei saa ühe hetkega maha lammutada ja uuesti luua. Ka pole inimeste kuuluvus riiki valikuline, tahan saan nt rootslaseks. See kuuluvus on kui gravitatsiooniseadus. Ei sa pääse... Poliitilise teooria puudumine
annaabi.ee 
