vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Seda arusaama võib kohata juba vanakreeka filosoofias Aristoteles arvas, et emotsioonid on vastuseks sellele, kuidas me tõlgendame maailma. Julian Rotter arendas kontrollkeskme teooria, mis käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Tema järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: 1) kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast; 2) kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks.
funktsionaalne risk tekib seoses kartusega, et toode ei suuda täita oma funktsiooni; finantsrisk seondub kartusega, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele; füüsiline risk tekib seoses hirmuga, et toode võib osutuda kasutajale kahjulikuks või ohtlikuks; sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu; psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi. 17. Segmenteerimine ja positsioneerimine, oska kirjeldada Positsioneerimine on toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. Toote positsioonimise aluseks peaks olema tarbijate arvamus toodetest ja tema kohast teiste analoogide hulgas. Turu segmentimine tähendab turu jaotamist erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja marketingiprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed
4.Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida kui väga ta oma isa armastab. 5.Tramm sõitis peatusest varem ära. Inimene on nii kuri et süüdistab trammijuhti et ta pritsis ta täis ja nii edasi. 6.Inimene kes joob palju alkoholi ütleb psühholoogile et ta tegelikult ei joo alkoholi. 7.Sain koolis halva hinde ja valan oma viha ja kurba meelt sõbra peale välja. Julian Rotteri kontrollkeskne teooria Teooria käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust. Kõik mida inimene teeb sõltub temastendast. Kõik mida inimene teeb sõltub olukorrast kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks. Rotter jagas inimesed kahte
tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid
Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud,kartlikud ning nende tunded vahelduvad kiiresti. Suur viisik Viimasel ajal on tunnusjooni käsitlevad teadlased jõudnud seisukohale, et kõige paremini saab isiksust iseloomustada 5 tunnuse alusel. Need on ekstravertsus, sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaalne stabiilsus, intellekt ehk kogemusele avatud. 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad Julian Rotteri kontrollkeskme teooria Käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välje üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest
funktsionaalne risk tekib seoses kartusega, et toode ei suuda täita oma funktsiooni; finantsrisk seondub kartusega, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele; füüsiline risk tekib seoses hirmuga, et toode võib osutuda kasutajale kahjulikuks või ohtlikuks; sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu; psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi. 9 Ostuosaluse ja -protsessi kirjeldamisel on aluseks võetud M. Suuroja magistridissertatsioon “Individuaalne otsustamine ja osalusmäära mõju sellele (nelja toote näitel)”, Tartu, 2000. 21 Ebaoluliste, sotsiaalselt mittenähtavate ja väikese riskiga ostude puhul on osalus üldiselt madal. Tuleb aga arvestada, et see võib kasvada sõltuvalt inimese individuaalsest erksusest ja ostusituatsiooni eripärast (vt. tabel 6).
Osturiskid Eristatakse järgmisi osturiske: · funktsionaalne risk tekib seoses kartusega, et toode ei suuda täita oma funktsiooni; · finantsrisk seondub kartusega, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele; · füüsiline risk tekib seoses hirmuga, et toode võib osutuda kasutajale kahjulikuks või ohtlikuks; · sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu; · psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi. 28. Assaeli ostukäitumise mudel Assaeli mudelis analüüsitakse ostukäitumist sõltuvalt osalusest (kõrge - madal) ja toodete omavahelisest eristatavusest. Tulemusena moodustub neli ostukäitumise liiki: kompleksne, dissonantne, vaheldust otsiv ja harjumuslik. Kompleksne ostukäitumine (complex buying behavior) esineb siis, kui tarbija ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena
annaabi.ee 
