Haridus on teadmine, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. Platoni arvates on oluline, et inimene kogeks midagi uut. Uute asjade kogemisega võivad tekkida kohustused, kuid see on hea kuna on oluline ,et ka inimesi piiratakse nagu piiravad seadused riigis toimuvat. Platoni arvates ei saa riiki juhtida harimatu ja tõde mittekogenud, kuna neil ei ole mingit kindlat sihti, mille poole püüelda. Samuti ei saa ka need , kellele eneseharimisele lubatakse pühenduda täielikult, kuna nad ei taha tahtlikult midagi teha , vaid loodavad , et nad saavad kergelt heale elule. Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini. Platoni arvates peaksid juhtima riiki filosoofid , kuna neil on piisavalt teadmisi.
inimese pimestuse üle. Kuidas aga inimesed haritud saavad on meie endi teha. Teise inimese sisse ei saa haridust külvata, see on inimeses endas olemas. Nagu öeldud ,,hing küll omab nägemisvõimet, aga ei ole õigele poole pööratud ja ei vaata sinna, kuhu peaks." Otsime vastust sellele, kes peaksid riiki juhtima. Riiki ei saa juhtida harimatud, sest neil puudub suund kuhu liikuda. Nad ei tea mida teha. Teiselt poolt ei saa riiki juhtida ka liiga kõrgelt haritud või need kes eneseharimisele täielikult pühendatud on. Seda seepärast, et neil puuudub tahe püüelda millegi poole. Ehk esimestel puuduvad oskused, teistel tahe. Parim valitsejad on need, kes seda ei ihka nii väga. Ega võim ei ole hüve. Parim valitseja on inimene kes tõuseb vaikselt. Ta silm harjub erinevate valgustega ehk ta mõistab ja saab aru erinevate elanike vajadustest. Ta tõuseb kuni on mäe tipus. Kuid nüüd, erinevalt üldlevinud tavadele, ei tohi see inimene jääda sinna tippu
21.09.2015 5. Millised olid lastele omistatud väärtuse erinevused töölisklassi ja keskklassi peredes? Kuidas need väärtused muutusid? Töölisklassi lastel oli kohustus töövõimeliseks saades asuda tööle, et kindlustada oma pere majanduslik olukord. Töölisklassi lapsed olid rohkem rahalise, kui emotsionaalse väärtusega. Keskklassi perede lapsed käisid koolis ning keskendusid eneseharimisele. Haridust peeti tuleviku allikaks. Hiljem, kui loodi seadused, mis keskendusid laste heaolule, sai ka töölisklass aru, et laste tööjõud ei ole efektiivne ja mõttekam on panustada laste tulevikku. 6. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? Tänapäeva seaduste juures on võimatu teha lapsele elukindlustus eesmärgiga sellest raha teenida. Nagu ka artiklis oli mainitud, on moraalselt aktsepteeritav põhjus laste
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad
aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja leeriõpetus. Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18
hoolimata jäid puudulikuks tedmised muusikateoorias ja kompositsioonis. 1974. aastal hakkas Haydnil häälemurre, lisaks sai ta hakkama ka paari tembuga ning otsustati koolist välja visata. Ta hakkas otsima võimalusi, et saada tööd vabakutselise muusikuna. See aeg oli tema jaoks väga raske. Ta töötas sellel ajal mitmel erineval alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja teenrina. Samuti hakkas ta end harima muusikateooria ja kompositsioonialadel iseseisvalt. Tänu eneseharimisele ja uute teoste loomisele hakkas ta tuntus tõusma. Esimene teos, mis talle edu tõi oli koomiline ooper „Kõver kurat“. Ta avastas veel, et mitmed teosed, mille ta oli ära andnud olid avaldatud ja neid müüdi Viini muusikapoodides. 1760. aastal Haydn abiellus. Nende abielu oli õnnetu ja ta tegelikult armastas teist naist, kuid tol ajal ei olnud võimalik lahutada. Nad ei saanud oma naisega lapsi ja mõlemad pidasid armukesi. Arvatakse, et Haydn oli oma armukese lapse Antonio isa. 1761
Filosoof on ainus, kes leiab et pole veel piisavalt tark ja on veel arenemis ruumi. Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest neil on olemas piisavad teadmised polise juhtimiseks. Ilma teadmisteta ei saaks polist hästi juhtida. Veel ei huvita filosoofe maine vara. Nemad valitseksid sooviga edastada tõde ja rahva tahet. Platoni arvates ei saa riiki juhtida harimatu ja tõde mittekogenud, kuna neil ei ole mingit kindlat sihti, mille poole püüelda. Samuti ei saa ka need , kellele eneseharimisele lubatakse pühenduda täielikult, kuna nad ei taha tahtlikult midagi teha , vaid loodavad , et nad saavad kergelt heale elule. Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini. Platoni arvates peaksid juhtima riiki filosoofid, kuna neil on piisavalt teadmisi.
rikas olema nagu hüvelisest ja targast elust. Riiki ei tohiks juhtida need, kes tahavad selle pealt nö. endale kasu teenida ehk nagu tekstis oli kerjused ja näljased. Kui võideldakse võimu pärast siis see sõda hävitab võimule pürgijad ja ka riigi. Samuti ei saa minna valitsema see kes valitsemist armastab. Veel ei saa riiki juhtida harimatud ja mittekogenud sest neil pole eesmärke, samuti ka need kes on pühendunud eneseharimisele. 8) Mis on õiglase seaduse mõte? Õiglase seaduse mõte ei ole selles, et ühel inimesel läheks väga hästi vaid, et kõigil, kes elavad riigis läheks ühtlaselt hästi. Kõik kodanikud peavad jagama üksteisega oma tulu. Need kes ise ei taha valiteda riiki valitsevad seda kõige paremini ja õiglasemalt. Õiglastele tuleb anda õiglasi käske. JAN SZAIF, Platoni koopa-võrdpilt. Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1829-1842
seda laadi naudingute ja hõrgutiste kaudu ning pööravad hinge näo allapoole kui ta neist vabasta- tuna oleks pöördunud tõeste [asjade] poole, siis võiks samade inimeste sama [võime] näha ülima teravusega ka noid, nii nagu neid, mille poole ta on suunatud praegu." ,,Tõenäoliselt," ütles ta. [1825] ,,Ent kas pole ka see tõenäoline," jätkasin, ,,ja eelkõneldu põhjal paratamatu, et harimatud ja tõde mittekogenud ei saa kõlblikult juhtida polist, ja ka mitte need, kellel [eneseharimisele lubatakse pü- 8 Kr µ sageli terminus technicus sofistide elukutse kohta. Vrd Gorgias 447c. 9 Saava ja oleva suhte kohta vt nt Timaios 27d28a: Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: mis on alati olev, millel saamist [] ei ole, ja mis on alati saav, mis kunagi olev ei ole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseenesega samane, teise üle teeb oletusi arvamus mõistuseta meeletajuga, on saav ja häviv ja pole kunagi olevasti olev... 10
aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja leeriõpetus. Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18
annaabi.ee 
