arengu tasemele kui poisslapsed. Gilligani arvates ei arvestanud Kohlbergi skaala, mis tõepoolest oli koostatud peamiselt meessoost katseisikutele tuginedes, adekvaatselt naiste eripärast suundumust suhetele ning ei võimaldanud seetõttu naiste moraalset arengut mõõta. 1. Aste orientatsioon individuaalsele ellujäämisele. Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist; 2. Aste headus eneseohverdusena; 3. Aste vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema hea ja teistel ka. Kohlbergi teooria Moraalse arengu staadiumid (1958) Põhiidee: oluline ei ole lapse süütunne, vaid see, mille peale laps otsustused teeb e moraalne baas. I tase eelkonventsionaalne. 1. Aste orientatsioon sõnakuulelikkusele. Reegleid jälgitakse, et vältida karistust; 2
telg kliiniline psühhiaatriline sündroom 2.telg isiksuse- ja arenguhäired 3.telg kehalised häired ja seisundid 4.telg psühhosotsiaalsed stressorid 5.telg isiksuse kohastumise aste 13.NORMAALSUSE JA EBANORMAALSUSE MÕISTE: Normaalsust on vaadeldud: 1.kui statistilist kontseptsiooni; 2.kui vaimse tervise ideaali; 3.kui teatud käitumisviisi olemasolu. Erinevate autorite arvates eeldab NORMAALSUS Piisavat enesekontrollivõimet Autonoomsust Reaalsustaju olemasolu Vastutustunnet Eneseaktualiseerimist Ideaalide olemasolu Vastupidavust stressile Kompetentsust EBANORMAALSUSE kriteeriume: Psühhiaatriline diagnoos Psühhiaatriahaiglas viibimine, ravi Halb kohanemine Subjektiivne ebaõnnestumine või reaalsusele mittevastav õndsuse tunne 14. NOSOTSENTRISM JA NORMOTSENTRISM Nosotsentrism haiguste hüperdiagnostika ehk haiguse liigne esiletõstmine, diagnoosimisel vajalik termin. Selleni viib liigne karmus, jäikus patsiendi suhtes
Gilligani moraalse arengu uuringu järgi tütarlapsed jõudsid keskmiselt madalamale moraalse arengu tasemele kui poisslapsed. Gilligani arvates ei arvestanud Kohlbergi skaala, mis tõepoolest oli koostatud peamiselt meessoost katseisikutele tuginedes, adekvaatselt naiste eripärast suundumust suhetele ning ei võimaldanud seetõttu naiste moraalset arengut mõõta. 1 Aste – orientatsioon individuaalsele ellujäämisele. Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist; 2 Aste – headus eneseohverdusena; Aste – vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema Naiste ja meeste erinevus – naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1 Individuaalne ellujäämine 2 Eneseohverdus – kohusetunne on oluline 15 3 Vägivallatuse moraal 16 Kohlbergi moraalse arengu teooria
Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused
Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused.
Kõige suurem kritiseerija on Carol Gilligan, kes on tema õpilane. Ta on feminist. Carol Gilligan- erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. 1982- naiste sotsialiseerumine- sellel põhinev moraaliareng. See on saanud sama palju kriitikat. Naistel on 3 astet võrreldes meeste 6ga. 1. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele- naiste egoismi, eneseaktualiseerimist. Et ainult endal oleks hea. Heitlikud suhted, suur valivus jne.. 2. Headus eneseohverdusena. Naine ohverdab ennast täielikult. Kui naine saab lapse (juba raseduse ajal). 3. Vägivallatuse moraalsus- naine saab aru, et lisaks endale peab ka teistel hea olema. Ta hakkab ennast aktualiseerima aga pidevalt jälgides teiste inimeste huvisid ja vajadusi. Ta ei lähe üle teiste vajaduste. Võib juhtuda, et kolmandale astmele ei jõuta
Carol Gilligan (1936-...) väidab, et erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus meeste ja naiste moraalse käitumise vahel. Fenomenoloogiline orientatsioon. 1982- naiste sotsialiseerimine sellel põhinev moraaliareng. See on saanud sama palju kriitikat. Naistel on tema arvates 3 astet võrreldes meeste 6ga: 1. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele- määravaks jõuks on egoism, eneseaktualiseerimist. Hoolimine ellujäämisest, sellest, et ainult endal oleks hea ning selle järgi kohandub moraal. Iseenda norm. 2. Headus eneseohverdusena naine märkab teiste vajadusi ning näeb läbi teiste enda laiendust. Naine ohverdab ennast täielikult, nt kui naine saab lapse (juba raseduse ajal). Sotsiaalne norm. Juhtivad jõud on hoolitsusvajadus ja eneseohverdus. 3. Vägivallatuse moraalsus- naine saab aru, et täielikult ei saa end
annaabi.ee 
