Kui on teada süstivate uimkastisõltlaste ligilähedane arv on võimalik tuletada teiste narkootikumide ligilähedane kasutajate arv. Teine suur eesmärk on määratleda uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadused Tartus. Käesoleva töö põhiline uurimisküsimus on: Kui palju on Tartu linnas uimastisõltlasi? Kas Eestis kohta avaldatud suhtarvud elanike kohta on proportsionaalsed Tartu linna kohta? Lisaks vaadeldakse Tartu linnas tegutsevate narkomaanide eneseabigruppide põhjal narkomaanide rehabilitatsiooni vajadust. Uurimisülesanded: · tuua välja mida mõistetakse uimastisõltuvuse all; · viia läbi kvalitatiivuuring; · anda ülevaade uimastisõltlaste rehabiliatsioonivajadustest; · analüüsida tulemusi ja esitada järeldused, ettepanekud. Uurimisülesannete lahendamiseks tutvutakse erialase kirjandusega, läbiviidud rahvusvaheliste projektide materjalidega, uuringute, teadusartiklite, varem kaitstud
korda saata ja tema sinna enam midagi ära teha ei saa, tuleks sellest kuhugi teavitada. Vastasel juhul saab üks surelike seast lahkudes oma murest lahti, teine aga peab terve oma edasise elu elama küsimusega: ,,Miks ma ometi midagi ette ei võtnud?" 9 Kasutatud kirjandus ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2005. Enesetappude ennetamine: suitsiidiohvri leinajatele eneseabigruppide algatamiseks. Tallinn. ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2006. Enesetappude ennetamine: infomaterjal pereliikmetele ja sõpradel. Kuidas toime tulla raskuste ja kriisidega. Tallinn. Mehilane, Lembit 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Persaud, Raj 2007. Vaimne tervis. Kasutaja teejuht. Tänapäev. Värnik, Airi; Sisask, Merike; Värnik, Peeter 2010. Baltic suicide paradox. Tallinn University Press Värnik, Airi 2003
iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel. Teenuse sisuks on: - rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine; - sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine; - isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine; - aja struktureerimine, vaba aja sisustamine; - juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel; - kaasamine töösarnasesse tegevusse; - pereliikmete ja lähedaste toetamine; - eneseabigruppide tegevuse toetamine. Teenuse konkreetse sisu (tööülesanded) iga isiku kohta ja selle osutamise kestuse määrab teenusele suunaja (Sotsiaalkindlustusamet) oma suunamiskirjas. Päevakeskus Päevalill Päevakeskus on mõeldud intellektipuudega noortele vanuses 18 45 eluaastat. Päevakeskuse töö käib oma põhimääruse järgi. Päevakeskus allub sotsiaalministeeriumile ning riiklikult finantseeritud kohti on asutuses 16. Päevakeskus osutab igapäevaelu toetamise teenust
jne.] E. Tylor 1903: ,,Religioon on usk vaimolenditesse." Puudused: väga seotud konteksti, ruumi, ajaga. Liiga kitsad, et erinevaid religioone võrrelda. Arvestavad vähe religioossete muutustega. Kriitika: pole olemas nähtust, mis oleks iseenesest religioosne. Toimet väljendavad ehk funktsionaalsed definitsioonid: mida religioon teeb? Paremad, kui uuritakse erinevate kultuuride religioone või sama religiooni erinevatel ajastutel. Sobib hästi religioonilaadse tegevuse või grupi, näiteks eneseabigruppide puhul (kui on vaja näidata, et nähtuste puhul on tegemist religiooniga, kuigi osalejad seda ise ei näe). Funktsionaalsed definitsioonid on laiemad. Th. Luckmann 1967: ,,Identiteediloome on religioosne protsess. Religioonil on võime luua või mõtestada identiteeti." Puudused: religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad, maailmavaated, vabaajategevused jne. (lõpuks on kõik religioon). Liiga laiad definitsioonid. Kriitika: pole olemas toimet, mis oleks iseenesest religioosne.
• Tugiisik lapsele • Isiklik abistaja lapsele • Psühholoogiline nõustamine 14 • Rehabilitatsiooniteenuse täiendav rahastamine • Abivahendite täiendav rahastamine • Lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes • Invatransport • Päevakeskused • Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus • Koolitused lapsevanematele, lastele • Üritused ja lapsevanemate eneseabigruppide loomine ja toetamine • Toetused ja hüvitised • Riide- ja toiduabi • Eluruumide kohandamine shs §26 kohalikud omavalitsused: (1) Puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus: 1) loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega;
5. Ealised iseärasused jne. Kvaliteedi tagamise süsteem 1. Normdokumendid 2. Protsessi ja tulemuste kvaliteet 3 Nõuded hindamistingimustele 4. Nõuded institutsioonile 5. Nõuded hindamisprotsessile jne. Grupile rakendatava meetmed 1. Ülevaade olemasolevatest mudelitest 2. Grupis osalemise indikaatorid 3. Struktuuripõhised versus protsessipõhised grupid 4. Modereerimismeetodid 5. Eneseabigruppide spetsifikatsioon jne. Üksikjuhtumi meetmed 1. Üksikjuhtumi indikaatorid 2. Üldise psühhoteraapia piiritlemine 3. Motiveerimine 4. Üksikjuhtumi diagnostika, protsessipõhine diagnostika 5. Probleemsele käitumisele orienteeritud teraapia planeerimine jne. Sekkumismeetodid 1. Teadmiste edastamise didaktika ja meetodid 2. Käitumise analüüs 3. Põhjuste selgitamine
ning seetõttu tuleks neid vältida. Kasutada „enesetappu“ või „suitsiidi“. anamneesi koostamine võimalikult ilma „miksita“ või küsimuseasetuseta, mis viitavad lähedaste võimalikule kaassüüle. väljendatud süütundeid mitte alla suruda või maha laita, vaid püüda lihtsalt kuulata. jätta lähedastele ettevalmistatud infoleht kriisikeskuse, hingeabi ja eneseabigruppide telefoninumbritega. 201 Erijuhtum: imiku äkksurm – SIDS 1000 elusalt sündinu kohta tabab umbes 1 last hällisurm. Imik pole enamasti veel kuuekuunegi ja sureb sageli unes. Selle põhjused on ebaselged. Vanemate ja võimalike õdede-vendade jaoks on see emotsionaalselt katastroofiline sündmus. Kiirabimeeskonna meetmed võtta piisavalt aega olukorra selgitamiseks - kogu pere on kiirabipatsiendid! taaselustamiskatsed, kui puuduvad kindlad surma tunnused.
annaabi.ee 
