tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. ( Vikipeedia.ee , 2012) Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. ( Jaak Jaaniste,1998) Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Tähtede evolutsioonitrekid pärast peajadalt lahkumist. Kogu evolutsioon punaste hiidude piirkonnas kestab vaid kümnendiku peajadal veedetud ajast. ( Laurits Leedjärv, 2008) Kokkuvõte Oma kirjapandud referaadis rääkisin ma väga arusaadavalt ja lihtsalt, milline on tähe elu
on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma. Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Kui sinna jõuab kunagi Päike, tähendab see Maale kui planeedile lõppu: isegi kui meil õnnestub jääda väljapoole Päikese pinda, tuleb see piisavalt lähedale, et aurustada kõik planeedid kuni Jupiterini. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja
Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 25)Millal muutub täht punaseks hiiuks?Kirjeldage seda tähte. Et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht muutub punaseks hiiuks. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. 26) Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem
Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma. Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. Edasi: väiksemad tähed kustuvad ja suuremad võivad plahvatada. 7
kondriitmeteooridel ning tema mass oli praegusest umbes 2,25 korda suurem, kuid ta põrkas Päikesesüsteemi varases staadiumis kokku planetoidiga, mille mass moodustas 1/6 sellest massist. See kokkupõrge jättis planeedi ilma suurest osast koorest ja vahevööst, jättes järele põhiliselt metallirikka tuuma. Analoogiline seletus on antud Kuu moodustumisele (hiiglase mõju teooria). Teise teooria järgi moodustus Merkuur Päikesesüsteemi algstaadiumis enne Päikese energiatoodangu stabiliseerumist. Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga. Raudtuum on palju suurem kui Kuul ning seetõttu on ka Merkuuri tihedus palju suurem (keskmine tihedus on 5,43 g/cm³; Kuul 3,34 g/cm³). Tihedus on arvutatud, lähtudes raadiusest ja massist. Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel (5,52 g/cm³) teisel kohal. Tegelikult tuleneb Maa tihedus osaliselt kokkusurutusest gravitatsiooni toimel; kui seda ei
oli praegusest umbes 2,25 korda suurem, kuid ta põrkas Päikesesüsteemi varases staadiumis kokku planetoidiga, mille mass moodustas 1/6 sellest massist. See kokkupõrge jättis planeedi ilma suurest osast koorest ja vahevööst, jättes järele põhiliselt metallirikka tuuma. Analoogiline seletus on antud Kuu moodustumisele (hiiglase mõju teooria). Teise teooria järgi moodustus Merkuur Päikesesüsteemi algstaadiumis enne Päikese energiatoodangu stabiliseerumist. Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga. Algpäikese kokkutõmbumisel võis temperatuur Merkuuri lähedal olla 2500 ja 3500 kelvini vahel, võib-olla lühemat aega koguni 10 000 kelvinit. Suur osa Merkuuri pinnasekivimitest aurustus ning tekkis kivimiauruatmosfäär, mille nebulaartuul kaasa viis. Huvitavad efektid Merkuuri taevas: Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu
Eristatakse energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja ajaloolisi-, geoloogilisi- jne kaarte. jooksul ning seetõttu loetakse Suuremõõtkavaline kaart e plaan- taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, väikese maa-ala vähendatud kujutis pruunsüsi jne tasapinnal (kuni 1:240000). Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia Väikesemõõtkavaline kaart- suure maa- järele ületab energiatoodangu ala vähendatud kujutis tasapinnal, vähem Isikuteenused- teenused, mida osutatakse detailne (alates 1:250000). otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, Horisontaal e samakõrgusjoon- joon, mis taksoteenus jne) ühendab kaardil samasuguste kõrgustega Äriteenused ehk tootjateenused- punkte. teenused, mis on osutatud kaupade või siis Isoterm- joon, mis ühendab kaardil ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt
orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt), mida saab kasutada energiamajnduses. Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul (vesi, tuule, päikeseenergia jne) Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu (nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne) Energiakriis olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu. TÖÖSTUS JA TEENINDUS Kõrgtehnoloogiline tootmine uus majandus, mis keskendub kõrgtehnoloogiliste toodete tegemisele ja milles on kõige olulisem arendus- ja uurimistöö. Teaduspark koht, kus asub palju teadusmahukat toodanut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, kõrgkoole ja nende infrastruktuuriüksisi. Tootmise spetsialiseerumine keskendumine kitsamale toote, detaili või teenuse valmistamisele saavutamaks mastaabisäästu.
orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine(põlevkivi,nafta,küivisüsi,maagaas) mida saab kasutada energiamajanduses Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul, vee,tuule,päikese jms energia Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu, nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, uraanimaak jms Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu Tööstus ja teenindus Kõrgtehnoloogiline tootmine- uus majandus, mis keskendub kõrgtehnoloogiliste toodete tegemisele ja milles on kõige olulisem arendus- ja uurimistöö Teaduspark- koht, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, kõrgkoole ja nende infrastruktuuriüksusi Tootmise spetsialiseerumine- keskendumie kitsamale toote, detaili või teenuse valmistamisele saavutamaks mastaabisäästu(tõuseks kvaliteet ja langeks hind)
oli praegusest umbes 2,25 korda suurem, kuid ta põrkas Päikesesüsteemi varases staadiumis kokku planetoidiga, mille mass moodustas 1/6 sellest massist. See kokkupõrge jättis planeedi ilma suurest osast koorest ja vahevööst, jättes järele põhiliselt metallirikka tuuma. Analoogiline seletus on antud Kuu moodustumisele (hiiglase mõju teooria). Teise teooria järgi moodustus Merkuur Päikesesüsteemi algstaadiumis enne Päikese energiatoodangu stabiliseerumist. Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga. Algpäikese kokkutõmbumisel võis temperatuur Merkuuri lähedal olla 2500 ja 3500 kelvini vahel, võib-olla lühemat aega koguni 10 000 kelvinit. Suur osa Merkuuri pinnasekivimitest aurustus ning tekkis kivimiauruatmosfäär, mille nebulaartuul kaasa viis. Huvitavad efektid Merkuuri taevas Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu
oli praegusest umbes 2,25 korda suurem, kuid ta põrkas Päikesesüsteemi varases staadiumis kokku planetoidiga, mille mass moodustas 1/6 sellest massist. See kokkupõrge jättis planeedi ilma suurest osast koorest ja vahevööst, jättes järele põhiliselt metallirikka tuuma. Analoogiline seletus on antud Kuu moodustumisele (hiiglase mõju teooria). Teise teooria järgi moodustus Merkuur Päikesesüsteemi algstaadiumis enne Päikese energiatoodangu stabiliseerumist. Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga. Algpäikese kokkutõmbumisel võis temperatuur Merkuuri lähedal olla 2500 ja 3500 kelvini vahel, võib-olla lühemat aega koguni 10 000 kelvinit. Suur osa Merkuuri pinnasekivimitest aurustus ning tekkis kivimiauruatmosfäär, mille nebulaartuul kaasa viis. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Huvitavad efektid Merkuuri taevas
orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt) Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu 11. Tööstus ja teenindus 70. Tekstiili- ja rõivatööstus on tööstusharud, kus on vaja palju tööjõudu, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud riikides, masstoodang vähem arenenud maadest. Samuti mõjutavad nende paiknemist transportikulud, aga oluliselt vähem (vaadatakse lähim odava tööjõuga maa) Tootmiskorraldus:
soojuselektrijaamad hakkama elektrituulikuid kompenseerima, kusjuures kütusekulu kokkuhoid ei ole võrdeline elektrituulikute toodetud elektriga. narva jaamad on mõeldud baaskoormuse katmiseks ning nende inerts on suur, mistõttu neid ei saa kasutada elektrituulikute kiirelt muutuvate võimsuste ulatuslikuks kompenseerimiseks. o Tuuleenergi osakaalu tõstmisel (50250MW) ei ole Narva jaamad enam üldse võimelised tuulikute energiatoodangu ebatasasusi kompenseerima ning on vaja ehitada uusi kompensatsioonijaamu. Tuleb tõdeda, et ilma tavaelektrijaamadeta ei suuda ükski elektrituulik ega tuulepark tagada ühegi tarbija elektriga varustamist; ta saab töötada vaid koos tavajaamadega, mis tema poolt genereeritavat võimsust balansseerivad. Seejuures elektrituulikute elektritoodang vähendab neid balansseeriva elektrijaama elektrienergia toodangut ja suurendab balansseeriva jaama kütusekulu ning emissioone.
tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt) Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu 70 TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSETTEVÕTETE TOOTMISKORRALDUST JA PAIGUTUSNIHKEID INFOAJASTUL ALUMIINIUMI JA RAUAMETALLURGIA, MASINA- JA RÕIVATÖÖSTUSE NÄITEL; Alumiiniumi ja Rauametallurgia tööstus Rauamaak on malmi ja terase tootmisel peamine tooraine. Et saada vastupidavate ja heade omadustega
annaabi.ee 
