Konspekt energiaallikate kohta (1)

KONSPEKT ENERGIAALLIKATE KOHTA Nafta ja maagaas Nafta on tekkinud taimsetest ja loomsetest jäänustest ning on vedelate süsivesinike segu. See on
inimühiskonna   jaoks   üks   tähtsamaid   maavarasid,   kuna   sellel   on   suur   kütteväärtus   ja   väga
mitmekülgsed   kasutusvõimalused   keemiatööstuses.   Nafta   miinuseks   on   looduskeskkonna
reostumine   ja   kahjustumine.   Maagaas   on   seevastu   kõige   keskkonnasäästlikum   fossiilne
energiaallikas.   Maagaas   tekitab   keskkonda   kahjustavaid   põlemisjääke   minimaalselt.   Seda   on
võimalik transportida torude kaudu, mis on majanduslikult soodne ja säästab keskkonda. Need on
taastumatud maavarad. Kivi- ja pruunsüsi Kivi- ja pruunsüsi on samuti fossilne kütus. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul
lagunemisel. Kütteväärtus on 25-30 MJ/kg, mis on suhteliselt kõrge. Kivisöe puudus on see, et
kaevandamine on äärmiselt töömahukas ja mõjub maastikule hävitavalt. Söe põletamine soojuse- ja
elektrienergia tootmiseks reostab ulatuslikult keskkonda ja õhku ning kahjustab inimeste tervist.
Süsi on taastumatu maavara. Tuumkütused ja tuumaenergia Tuumareaktorites   kasutatakse   elektrienergia   tootmiseks   looduslikke   radioaktiivseid   keemilisi
elemente, mis ongi tuumkütused. Enim kasutatakse uraani, aga ka plutooniumi ja tooriumi. Nende
eeliseks on ülisuur kütteväärtus. Tuumkütused ei tekita kasvuhoonegaase, aga suur probleem on
radioaktiivsete   jäätmete   käitlemine   ning   tuumajaamade   plahvatuse   oht.   See   on   taastumatu
loodusvara. Biomass Biomass   kasvab   looduses   puude,   põõsaste   ja   samuti   ka   loomsete   organismidena.   Ta   tekib
inimtegevuse mõistes lühikese aja jooksul. Seda kasvatatakse ka tööstuslikult ning inimene saab
seda ise taastoota. Biomass on näiteks küttepuit. Kütteväärtus on suhteliselt madal, 10-15 MJ/kg.
Biomass on taastuv loodusvara. Geotermiline energia Geotermililist ehk maapõue energiat saab energia tootmiseks kasutada, vaid piirkondades, kus on
selleks soodsad looduslikud tingimused, näiteks Islandil. Seda kasutatakse otse soojusenergiana,
kuid muundatakse ka elektrienergiaks. Elektrijaamad töötavad kuuma põhjavee soojust kasutades.
Keskkonnale on mõju väike, kuid tootmine nõuab päris suuri jooksvaid kulutusi. See on taastuv
energiaallikas.


Voolava vee ja loodete energia Voolava vee energia ehk hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb siis, kui vesi langeb
Maa raskusjõu mõjul. See muundatakse elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Selline tootmine ei
tekita  jääkaineid,  kuid puuduseks on tammide  suur maksumus ja kalade liikumise  takistamine.
Loodete   energia   puhul   kasutatakse   elektri   tootmiseks   ära   tõusust   ja   mõõnast   tingitud   merevee
liikumist. See energia on keskkonnasäästlik ja taastuv energiaallikas. Tuule- ja päikeseenergia Elektrit saab toota tuulest, kui lagendikele ja rannikualadele rajatakse tuuleturbiinid ehk tuulikud.
Tavaliselt rajatakse ühte kohta mitu tuulikut, mis moodustavad tuulepargi. Kuid tuulikute tootmine
on kallis, võivad ka segada lindude rännet. Keskkonnale on mõju väike. Elektrienergiat saab toota
ka päikesekiirgusest, paigaldades päikesepaneele, kuid kulud on suured ja nende tasuvusaeg on
väga   pikk   ning   energiasisaldus   madal.   Tegemist   on   keskkonnasäästlike   ja   taastuvate
energiaallikatega.