(subsiidiumite) kasutamisest või puudumisest teatud maades taastuvate energiaressursside kasutuselevõtu toetamiseks. Taastuvate energiaressursside kasutus on saanud väga suure ulatuse Skandinaaviamaades, seda just tänu riiklikule taastuvaid energiaallikaid soosivale energiapoliitikale. Kõige suuremat kasutust on leidnud enamikel juhtudest biomassi energia, olmeprügi energiakasutus moodustab keskmisena ligikaudu ühe kümnendiku biomassi energiakasutusest, tuuleenergial on praegu arvestatav osa ainult teatud maades: Taanis, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias, Inglismaal, Rootsis. Geotermiliste taastuvenergia ressursside kasutustase on madal, Euroopa Liidu maadest võib sellel alal ära märkida Prantsusmaad, Itaaliat, Portugali. Geotermiliste energiaressursside kasutustehnoloogiad on üldreeglina kulukad, selliseid energiaressursse ei ole mitte igal pool saadaval
0 17.1 43.2 55.6 43.0 Maagaas 20.0 2.3 22.4 10.2 12.5 Kivisüsi 30.0 76.0 23.3 18.8 10.0 Tuumaenergia 5.0 0 6.1 10.3 32.8 Hüdroenergeetika 7.0 4.6 5.0 4.9 1.7 ja muu Energia tarbimist valitseb tööstus. Tööstuslikud ettevõtmised põhjendavad 65% Hiina energiakasutusest, teisel kohal on elamisnõuded 19%. Ülejäänud energiakasutus on ühtlaselt ära jaotatud transporti (5%), põllumajandusse (5%), kaubandusse (3%) ja mujale (3%). Välisinvesteeringud Alates oma avatud ukse poliitika tutvustamisest aastal 1979 ja järgnevatest turureformidest, on Hiina majandus kogenud dünaamilist majanduse arengut. Iga-aastane ekspordivoog 1994. a näitas 92% kasvu võrreldes 1978. a ekspordivoogudega; impordid 1994. a olid umbkaudu 90% kõrgemad kui impordid 1978. a
Kõikide energiat tarbivate seadmete puhul tuleks kasutada kontrollimehhanisme ja automaatikat (taimerid, programmeeritavad termostaadid, fotoelemendid ja liikumisandurid). Liikumisandurid tuvastavad inimese ruumis viibimise, temperatuuri muutuse või liikumise järgi. Liikumisandurite kasutamine võimaldab säästa puhkeruumides, väikestes kontorites, ladudes jne. 15 80% kasutatavast energiast. 2.2 VALGUSTUS Valgustus ja elektrilised seadmed moodustavad hotelli energiakasutusest umbes 33%. Hotellid ja motellid on tavaliselt valgustatud ööpäevaringselt, loomaks külastajatele mugava ja turvalise tunde. Uued valgustustehnoloogiad (säästupirnid jne) võimaldavad vähendada energiale tehtavaid kulutusi ilma mugavustunnet alandamata st., et ei pea vähendama lampide arvu ja valgustuse kvaliteeti. Energia kokkuhoiuks tuleks valgustust kontrollida ja juhtida süsteemselt, näiteks süttib numbritoas valgustus ainult siis kui toa võtmena kasutatav
tekiks külmasildu, ning katta kogu maja konstruktsioon tuuletõkke plaatidega, et tuul ei puhuks läbi maja. Kehv soojustuse tõttu on küttekulud üüratud. Puudega kütmine, kehvalt soojustatud majas, annab eriti tunda puuvirnadele, aga kehvalt soojustatud maja kütmine elektriga annab väga valusalt tunda, elektriradiaatorid, mis töötavad vahelduvvooluga, on suured energiatarbijad, eriti kui nendega kõetakse suuri ruume. Hoone kütmisele võib kuluda kuni kolmveerand hoone energiakasutusest. Selle täpsemaks kontrollimiseks ja olukorda parandavate nõuannete saamiseks on mõistlik tellida energiaaudit. Küttekulude vähendamiseks tuleks lasta vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetada vanad aknad energiasäästlikumate vastu. Veel võimalusi maja energiasäästu saavutamiseks: 1. Ehitise soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud
Isedeklareeritav märgis on vähem usaldusväärne, kuna esitatud teavet ei kinnita ega kontrolli sõltumatu institutsioon, kuid vajaduse korral peab tootja suutma esitatud teabe tõesust tõestada. Keskkonnateatis (III tüüp) on tootja või teenuste osutaja vabatahtlikult koostatud deklaratsioon oma toote või teenuse omaduste kohta. Tegemist on mõnest leheküljest koosneva materjaliga, mis teavitab toote valmistamiseks vajaliku tooraine hankimisest, kasutatud materjalide koostisest, energiakasutusest, tootest tulenevatest heitmetest, toote keskkonnamõjust jms, andmata sealjuures hinnangut toote omaduste kohta. Teatises toodud teave põhineb toote või teenuse olelusringi hindamisel, mille tõendab sõltumatu osapool. Erinevalt ökomärgistest on keskkonnateatis kasutatav kõikide toodete ja teenuste puhul. Teatise võib koostada nii tooraine, tooteahela komponentide kui ka lõpptoote kohta. Kui ökomärgised on põhiliselt mõeldud tarbijatele, siis keskkonnadeklaratsioonid on
• „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ ja looduskaitse arengukava. • „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ ja „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“ Esmatähtis eesmärk nr 2 - Keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud, välismõjud Teine valdkond käsitleb tingimusi, mis aitaksid liidul liikuda ressursisäästliku, vähese/madala CO2- heitega majanduse poole ning eraldada majanduskasv täielikult ressursi- ja energiakasutusest ning nende keskkonnamõjust. Eraldi tähelepanu all on jäätmete muutmine ressursiks, suurendades ennetust, taaskasutust ja ümbertöötlemist ning lõpetades järk-järgult ebamajanduslikud ja kahjulikud tavad nagu prügi ladestamine. • Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ • Tööstusheite seadus • Strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ • Jäätmeseadus
sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadme korral on ventilatsiooniõhu soojendamine lahendatud elektrienergia baasil (kaalumistegur 1,5). 91 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed Energiatõhusus on tervik, mistõttu energiatõhususmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda summaarsest energiakasutusest, arvestades ka energiaallika keskkonnamõju ja kasvuhoone- gaaside heitmeid, ehk tuleb lähtuda summaarsest primaarenergiakulust. Ainult kütteenergia netovajadusele keskenduda ei tohi. See loob energiatõhusast hoonest vildaka pildi ja tervik jääb saavutamata. Hea sisekliima peab olema saavutatud väikese primaarenergia kuluga. Seetõttu on käesolevas uuringus hoonete energiatõhususmeetmete väljatöötamisel lähtutud eesmärgist
protsendiga. Esimese etapi tulemustes on välja toodud üksikute renoveerimismeetmete mõju energiatõhususarvule ja kütteenergia erikasutusele. Töö teises etapis koostati näidispaketid erinevate renoveerimislahenduste ja energia- märgise klasside saavutamiseks. 11.2.1.2 Analüüsitud energiatõhususmeetmed Energiatõhusus on tervik, mistõttu energiatõhususmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda summaarsest energiakasutusest, arvestades ka energiaallika keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heitmeid, ehk tuleb lähtuda summaarsest primaarenergiakulust. Ainult kütteenergia netovajadusele keskenduda ei tohi. See loob energiatõhusast hoonest vildaka pildi ja tervik jääb saavutamata. Hea sisekliima peab olema saavutatud väikese primaarenergia kuluga. Seetõttu on praeguses uuringus hoonete energiatõhusus- meetmete väljatöötamisel lähtutud eesmärgist saavutada teatud summaarne kaalutud
annaabi.ee 
