hetkel ei hakka enda tuleviku peale mõtlema, sest muidu võime avastada end tuevikust kus meil pole enam elektrit. Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20 kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960
Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub. Eesti ja Jaapani vahel on toimunud mitmeid kõrgetasemelisi poliitikute, majandusametnike ja ärimeeste visiite. Näiteks kolm korda on Eestit külastanud Jaapani majandusorganisatsioonide liidu Keidanreni kõrgetasemeline delegatsioon (viimati märtsis 2004). 2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB, Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi, linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid. 2004. a novembris saatis Eesti presidenti visiidil esinduslik ärimeeste delegatsioon, toimus äriseminar Welcome to Estonia, kus osales üle 60 jaapani firma. Üha rohkem Eesti ettevõtjaid leiab tee Jaapanisse ning osaleb aktiivselt sealsetel messidel. Kaubavahetus Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005. a oli kahe maa kaubavahetusmaht 2672 mln
Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsornobõli katastroof. Pärast katastroofi allesjäänud kolm reaktorit seisati, sest kogu jaam oli tugevasti saastunud ja
mõjutavad inimkultuuri, olles nii õnne kui ka sõja allikaiks. Nõnda nagu kunagi kuld ja vääriskivid, mõjutab nüüd nafta inimkonda rohkem, kui ehk tunnistada tahaksime. Ja nafta nooremal vennal - põlevkivil - on oluline mõju Eesti kultuuriruumile. Nõukogudeaegse suurtööstuse nostalgiat kandes koondab põlevkivi enese ümber kogu Kirde-Eesti venekeelse elanikkonna. Justkui omapärane mäluaine hoiab see maavara paljude põlvkondade kaevurite energeetikute ja keemiatööliste harjumusi ja lootusi, olles neile õnneallikaks. SUUR PEETER JA VÄIKE PEETER Mida problemaatilisemaks muutuvad naftapõhises maailmas suhted, seda enam pööratakse tähelepanu ka põlevkivilaadsele toormele. Siit joonistubki välja Ameerika Ühendriikide teatav Suure Peetri sündroom süüa enne puhtaks kõikide Väikeste Peetrite toidukotid. Ameeriklaste rahvusliku julgeoleku seisukohalt on selline tegevus - võtta kasutusele
Tsernobõli tuumaelektrijaam oli tuumaelektrijaam Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenud 50%'ni, siis üks jõujaamadest läks ootamatult
stabiilselt. Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub. Eesti ja Jaapani vahel on toimunud mitmeid kõrgetasemelisi poliitikute, majandusametnike ja ärimeeste visiite. Näiteks kolm korda on Eestit külastanud Jaapani majandusorganisatsioonide liidu Keidanreni kõrgetasemeline delegatsioon (viimati märtsis 2004). 2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB, Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi, linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid. Üsna tihedad on olnud Eesti suhted Jaapani finantsinstitutsioonidega. Valitsuse poolt on võetud või garanteeritud mitmed laene. Huvi Eesti vastu on üles näidanud Nomura korporatsioon, mille Londonis asuva peakontori kaudu on kaks korda võlakirju emiteerinud Tallinna linn (viimati 1998. a kevadel). Võimalikeks koostöövaldkondadeks on ka logistika, info- ja biotehnoloogia. Näiteks
Samuti ei ole erilist tähtsust mingil määral stratosfääri jõudval kosmilisel tolmul. Fooniaerosooli hulga suurenemise põhisüü lasub inimesel. Soodsate ilmaolude korral (kõrgrõhkkond, vaikne tuul) võib kõrgetest korstnatest tõusta kuum gaas ning sellega koos ka väävliühendid (SO2, CO2) kuni 20 - 30 km kõrgusele , põhjustades sellega aerosoolikihi lokaalset paksenemist. "Praegu tekib inimtegevuse tõttu 5-45% aerosoolidest, sealhulgas 50% sulfaatidest. Energeetikute arvates kahekordistub aastaks 2000 õhku sattuvate osakeste arv. Inimtegevus annab siis 20-50% aerosoolide hulgast , sealhulgas 70% sulfaatidest.(Avaste,1990,lk 43). 13 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi
elektrisüsteemi tänast olukorda arvestades tuulegeneraatoreid võimalik installeerida 90100MW ulatuses, kuid sellega kaasneks elektrisüsteemi talituse kvalitatiivne halvenemine. Negatiivsete kaasmõjudeta saab püstitada 3050MW tuulikuid. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite paigaldamisel Eesti elektrisüsteemis on 400500MW, kuid see nõuab väga suuri investeeringuid, kõnelemata miljardite eurode suurustest kulutustest avamere tuuleparkide ehitamisel. TTÜ energeetikute tehtud arvutustest järeldub: o Kui elektrituulikute koguvõimsus jääb alla 10MW, siis Narva elektrijaamad sellisele võimsuse muutusele ei reageeri ja keskkonnasääst puudub, sest põlevkivi põletatakse samamoodi, kui tuulikuid ülde ei oleks. o Juhul kui elektrituulikute koguvõimsus on 1040MW, peavad soojuselektrijaamad hakkama elektrituulikuid kompenseerima, kusjuures kütusekulu kokkuhoid ei ole võrdeline elektrituulikute toodetud elektriga
annaabi.ee 
