· Perek sõstar (punane, must, valge, mage, kuldsõstar) · Perek tikker · Sugukond roosõielised Liit- ja lihtlehed Lehed vahelduvalt, abilehed olemas Õied viietised, radiaalsümmeetrilised Võib esineda välistupp (kahesugused tupplehed) Õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes Jaotatakse neljaks alamsugukonnaks: enelalised (kukkurvili; enelas), õunapuulised (õunvili; õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (luuvili; ploomipuu, kirsipuu, toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) · Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) · Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas),
Perek tikker Sugukond roosõielised Liit- ja lihtlehed Lehed vahelduvalt, abilehed olemas Õied viietised, radiaalsümmeetrilised Võib esineda välistupp (kahesugused tupplehed) Õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes Jaotatakse neljaks alamsugukonnaks: enelalised (kukkurvili; enelas), õunapuulised (õunvili; õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (luuvili; ploomipuu, kirsipuu, toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas),
Tüve koor on väga Eukalüpt Eucaluptus mitmesugune- plaatjas, ile, kiuline, ribaline, vaoline; sageli on ülaosa sile, heledat värvi- valkjas, roosakas, helehall. Sugukond Rosaceae Suve- ja igihaljad puud, põõsad, rohttaimed. roosiõielised: 1) Alamsugukond Spiraeoideae Põõsad, võrsed asteldeta ja ogadeta. enelalised 2) Alamsugukond Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad. õunapuulised Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised on ogad. Heitlehised või igihaljad madalad puud või 4) Alamsugukond Prunoideae ehk
kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas)
kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas)
abilehtede esinemine; vahel, eriti rohttaimedel, esineb välistupp; õied on alati aktinomorfsed, tsüklilised, viietise (harva neljatise) kaheli õiekatte ja ringina asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon – viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget
hüpantium; abilehtede esinemine; vahel, eriti rohttaimedel, esineb välistupp; õied on alati aktinomorfsed, tsüklilised, viietise (harva neljatise) kaheli õiekatte ja ringina asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on
moodustavad kuupula(lüdi), milline ümbritseb vilja kas osaliselt või täielikult. Viljaks on üheseemneline puitunud kestaga pähkel, milline valmib õitsemisega samal võijärgneval aastal. Tamme ja pöögi perekond. 65. Sugukond roosõielised Liht või liitlehtedega, puud, põõsad ja rohttaimed. Suvehaljad, ühekojalised. Kahesugulised õied. Viljaks õunvili, luuvili või koguvili. Putuktolmejad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, viljade alusel (enelalised, õunapuulised). Kasutatakse vilju enamasti. 66. Hall ja mandžuuria pähklipuu Hall pähklipuu: Juglans cinerea Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Liitleht, lehekesi 11-19, piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehed 50-70cm pikad. Puit vastupidav ja kerge. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses, vineeriks. Kasutatakse haljastuses.
hüpantium; abilehtede esinemine; vahel, eriti rohttaimedel, esineb välistupp; õied on alati aktinomorfsed, tsüklilised, viietise (harva neljatise) kaheli õiekatte ja ringina asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on
Praetult kasutatakse pähkleid ka söögiks. · Haljastuses kasutatakse perekonna liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. 65. Sugukond roosõielised (Rosaceae) Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks (Spiraeoideae enelalised, Prunoideae ploomipuulised, Pomoideae õunapuulised, Rosoideae kibuvitsalised). Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. · Lehed vahelduvad liht- või liitlehed · kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili · Taimed enamuses putuktolmlejad · paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju.
annaabi.ee 
