Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega. Rennvõrsik Ühe aastased võrsed painutatakse kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2-3 korda kuni mullakuhik on 20-25 cm kõrgune. Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja sõstraliike. Üks võrse võib anda 5-8 istikut. Ringvõrsik Mõne sentimeetrine mullakiht eemaldatakse kogu põõsa ümbert ja painutatakse oksad maha. Emapõõsaste vahekaugus peab olema 1,5x1,5 m või 2x2 m. Allikad: http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/juurepistikud.html http://aedmustikas.weebly.com/vegetatiivne.html https://luua.kovtp.ee/documents/105873/1600210/vorsokud.pdf/fb7f3de3-59a7-43fe-965e- 34b59d0e7ccc
Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · ebaküdoonia · hiina kadakas ja selle sordid · laiuv tuhkpuu · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · Dammeri tuhkpuu sordid · virgiinia kadakas · Thunbergi kukerpuu madalad sordid · hariliku kuuse sordid · jaapani enela sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · põõsasmarana sordid · kanada tsuuga · magesõstra madalad sordid jne. · hariliku elupuu sordid 45 46 Näiteid tänapäeva kiviktaimla Kiviktaimla hooldus
Lookvõrsik 27.04.2016 Marje Kask 49 Lookvõrsikud 27.04.2016 Marje Kask 50 Rennvõrsikud · 1 aastased võrsed painutatakse varakevadel kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2 3 x kuni mullakuhik on 20 25 cm kõrgune. · Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja sõstraliike. · Üks võrse võib anda 5 8 istikut. 27.04.2016 Marje Kask 51 Rennvõrsikud 27.04.2016 Marje Kask 52 Ringvõrsikud ja horisontaalselt istutatud puud 27.04.2016 Marje Kask 53 Õhuvõrsikud · Õhuvõrsikutega paljundamisel moodustuvad juured taime maapealsel osal pärast tüve või võrse rõngastamist ja vigastatud koha katmist
JAAPANI ENELAS Lühiiseloomustus Looduslikult leidub jaapani enelat (Spiraea japonica) (joonis 10 ja 11) Hiinas ja Jaapanis madala põõsana. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Joonis 10 ja 11. jaapani enelas (Spiraea japonica) Põõsas on külmakindel, seega taluvad nad meie talve hästi, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. On suhteliselt põuakindel ning mullastiku suhtes vähenõudlik. On
Jaapani enelas talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, temast on aretatud mitmeid eri värvi õite ja lehestikuga sorte. 4.16.2. Hooldus Jaapani enelas on vähenõudlik ja talub hästi pügamist. Talvel võivad külmuda oksad, mis ulatuvad lumekatte alt välja, selle vältimiseks tuleb väljaulatuvad oksad kinni katta. Kevadel vajab jaapani enelas sanitaarlõikust. Tiheda põõsa saamiseks tuleb võrseid kärpida. Jaapani enela sortide õisikud tekivad sama aasta võrse tippudesse, seepärast suurima efekti saavutamiseks tuleks neid igal kevadel lõigata tagasi. Suurte kännasjate õisikute saamiseks tuleks maha lõigata kevadel 10 cm kõrguselt maapinnast. Allesjäänud oksatüügastest välja valida tugevamad ning peened ja liiga vanad põõsast eemaldada. Pärast tagasilõikust põõsaid väetada, et kasvaksid uued võrsed ja võra taastuks. 4.17. Spiraea x cinerea Tuhkurenelas 4.17.1. Kirjeldus
Enelad reageerivad hästi viljakale mullale, pealtväetamisele, neid on vaja väetada peale igasugu lõikusi ja enne õitsemist. Orgaanilise väetisena kasutatakse sõnnikuleotist, veega 5-6 korda lahjendatult, ka linnusõnnikut veega lahjendatult 1:10. Võraalust ringi tuleks igal astal multsida (turvas, lehekõdu, peenestatud põhk) 5-8 cm kihiga. seda tehakse varakevadel. Enelaid haigused ja kahjurid peaaegu ei ohusta. Kuid siiski võib üksikutel aastatel leida noortelt võrsetelt enela-lehetäid (Aphis spiraephaga), kes toitub noorte taimede mahlast. Kahjurite kolooniad võivad tõsiselt pidurdada enelate õitsemist. Et hävitada lehetäide mune, pritsitakse varakevadel enne pungade puhkemist erinevate preparaatidega. Suvised pritsimised on siis efektiivsed, kui kasutada süsteemseid taimemürke. Võib kasutada ka rohelise seebi 3-4% lahust või taimseid preparaate, mis oma tugeva lõhnaga peletavad kahjureid. Noori lehti kahjustavad ka Archips rosana röövikud.
juuni lõpus−juuli alguses algab, hakkavad paljud haljasalad rõõmsalt roosatama-punetama ja aedadesse tekivad säravad värvilaigud (Maaleht 2014). Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast (Jaapani enelas 2009). Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud: nad pakuvad rohkelt silmarõõmu, aga samas on neid ülimalt lihtne hooldada. Pole vaja väetada ega kasta ning talvel ei pea muretsema, et
alguses algab, hakkavad paljud haljasalad rõõmsalt roosatama-punetama ja aedadesse tekivad säravad värvilaigud. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud: nad pakuvad rohkelt silmarõõmu, aga samas on neid ülimalt lihtne hooldada. Pole vaja 61
annaabi.ee 
