3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? Hormoonide sekretsiooni mõnedest endokriinsetest kudedest reguleeritakse neurohormoonide abil, mis produtseeritakse neurosekretoorsete rakkude abil. 6. Antiafrodisiaakum Keemiline lõhnamärgis, mida kasutatakse nt isaste putukate poolt. Kopulatsiooni käigus märgistatakse sellega emane, et teisi isaseid eemale peletada. Vähendab spermakonkurentsi, säästab tulevase ema energiat (munemine jm), vähendab võõraste isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria
Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni.
10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? sensoorne, motoorne, interneuron, Mille poolest nad erinevad? 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? virgatsaine, keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks
1. Rakkude kommunikatsiooni viisid: signaalrakkudes endokriinne, parakriinne-autokriinne, · Signaalmolekulide väljutamine ja neuraalne, kontaktne ringlusse saatmine · Endokriinne: Signaaliks on hormoonid, · Signaalide transport märkrakuni mis toodetakse ja väljutatakse verre · Signaalide äratundmine märkraku endokriinsetest ehk retseptori poolt sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist · Märkrakkude metabolismi, funktsiooni , on kaugsignalisatsiooniga, kuna arengu muutused signaalide toimel märkrakud asuvadtavaliselt kaugel, nt · Signaalide kõrvaldamine , mis tavaliselt
Parakriinne toime: hormoon toimub lokaalselt difundeerudes lähtekohast naabruses asuvate rakkudeni Autokriinne toime: hormoon toimub samale rakule, milles toimus tema moodustamine Põhilised hormoonid ja hormonaalsed süsteemid • Endokriinses süsteemis on ülalt-alla organisatsioon • Hüpotalamus moodustab vallandavaid faktoreid, mis stimuleerivad adenohüpofüüsi hormoonide produktsiooni, millised omakorda kontrollivad kolmandate hormoonide vallandumist perifeersetest endokriinsetest näärmetest • Neurohüpofüüsi hormoone sünteesitakse hüpotalamuse närvirakkudes ja nad vabanevad läbi sünapsite neurohüpofüüsis – Oksütotsiin ja antidiureetiline hormoon (ADH) 56 Hormoonide sekretsiooni kontroll “Tunnetamine” u eta e ja signaali vahendamine: bioloogilist vajadust “tunnetatakse” ja sisenõrenääre saadab välja signaali sihtrakkudele,
Pikad, tugevasti hargnenud tubulaarsed näärmed. Maopõhja (fundus) ja maokeha (korpus) regioon: ¾ maost. Näärmed on sirged või vähe looklevad ja voodertatud lima produtseerivate kõrvalrakkudega, parietaalrakkudega (produtseerivad HCl ja Castle'i faktorit) ja pearakkudega (ensüüme). 8 Endokriinsetest rakkudest esinevad ECL (enterokromatofiil- like), EC (enterokromatofiil), X /A- like rakud, D- rakud. Püüloruse (ja antrumi) regioon: võtab alla 15...10% maost ja sisaldab lihtsalt hargnevaid tubulaarseid näärmeid, mis produtseerivad lima. Hapet produtseerivaid rakke siin eriti ei ole. Endokriinsed rakud on EC, G ja D rakud 7.2 Maonõre koostis ja omadused Parietaalrakud sekreteerivad HCl, K+ ja Castle'i faktorit, limarakud sekreteerivad pidevalt Na+, K+, Cl-, HCO3-,
Mõjutab hepatotsüüte , luurakke, fibroblaste. - GM - CSF 12 – Granulotsüütide - makrofaagide kolooniat stimuleeriv faktor – makrofaagid, fibroblastid, endoteel toodavad. Mõjutab vereloomerakke. Loeng 3. Rakkude signalisatsioon. Signaaliülekanne 1. Rakkude kommunikatsiooni viisid: endokriinne, parakriinne - autokriinne, neuraalne, kontaktne /contact - dependent Endokriinne – signaaliks on hormoonid. Hormoonid toodetakse ja väljutatakse verre endokriinsetest e sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist on kaugsignalisatsiooniga kuna märkrakud asuvad tavaliselt kaugel. NÄITED: kilpnäärmehormoonid sünteesitakse kilpnäärmes. Märkrakkudes on enamuse kudede rakud, eriti aga maksarakud, neerukoe rakud, soolerakud, spdame ja skeletilihaskoe rakud. Parakriinne - autokriinne – Signaalmolekul toimib lokaalselt, signal mõjub lähisrakkudele (signaalrakk toodab signaalmolekulit, mis mõjub märkrakkule)
annaabi.ee 
