· Somatotrope'd, mis toodavad kasvuhormooni (rakkude paljunemiseks). · Lactotrope'd mis toodavad prolaktiini (piima tootmiseks, emaka kokkutõmmete reguleerimiseks). · Gonadotrope'd, mis sünteesivad lutenizing hormooni ja folliikuleid stimuleerivat hormooni (vallandab ovulatsiooni, reguleerib gonaadide arengut ja kasvu). Seega Rathke sopi rakud eristuvad mitmeteks väga tähtsateks hormoone eritavateks endokriinseteks rakkudeks. Ajuripatsi arengu eristatakse kolme staadiumi: Esmane jagunemine Ripatsi eesmise osa kasv ja diferentseerumine, mis sisaldab väliste parakriinsete vaheaju ja neelu ektodermi kõhtmiseid signaale. Vaheaju rakud toodavad BMPd, WNT5te ja FGF10t. Neelu ektoderm aga Sonic hedgehog'i. FGF ja Sonic hedgehog on sel etapil väga tähtsad. Hiirtel, kel FGF10 või selle retseptorid olid välja lülitatud, tekitasid hiirtel Rathke sopi rakkude võimetuse jaguneda ning need rakud surid
Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima. Sekretoorsed rakud parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks) Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks(viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad). Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a. Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised) b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik 2) Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal a. Ühekihilise lõpposaga näärmed valdav osa b. Mitmekihilise lõpposaga näärmed näiteks rasunäärmed 3) Sekretoorsete lõpposade kuju a. Tubuloossed näärmed torukujuline b
*Transitoorne epiteel- kusepõis,kusejuha Näärmeepiteelid - üks epiteelide funktsioone on sekretsioon -näärmed ongi modifitseerunud epiteelirakud, mis on spetsialiseerunud sünteesile ja sekretsioonile. -näärmed jagunevad eksokriinseteks, endokriinseteks või seganäärmeteks. -Eksokriinsed eritavad sekreedi organi pinnale,endokriinsed aga otse verre või lümfi. Näärmete arenemise võrdlus Eksokriinsed näärmed Klassifikatsioon: *Üherakulised eksokriinsed näärmed(karikrakud) ja hulkrakulised eksokriinsed näärmed; *Eksoepiteliaalsed ja endoepiteliaalsed(karikrakud)
kaitsekiht ümbritseva keskkonna mõjude eest Epiteelkoe ja rakkude pinnad: Kõige pindmine ehk apikaalne Basaalne ehk alumine või kõige sügavamal asetsev külg Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel näärmeepiteel funktsiooniks nõrede tootmine rakukobarate või üksikute rakkudena sügaval katva ja voodervada epiteelkoe sisemuses. Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale. Endokriinsed näärmed nende nõresid nimetatakse hormoonideks ning need reguleerivad paljusid organismi ainevahetuslikke ja füsioloogilisi protsesse homeostaasi püsimise huvides.
Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon? Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind. Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed. 39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest? Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid närvikiude ja tugirakke. Tagasagar on vaid hormoonidedepoo. Teised endokriinäärmed, näiteks neerupealised, asetsevad paksu rasvakihi sees neeru peal. Hormoonid, mida toodab, reguleerivad
A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide aktiivsus ajapikku langeb ja stressi pidurdavate süsteemide aktiivsus tõuseb) Ravimid- sümpatolüütikud, adrenoblokaatorid, trankvilisaatorid (bensodiasepiini derivaadid), Endokriinsüsteem Sisesekretsiooni- (sisenõre-) näärmeteks ehk endokriinseteks näärmeteks nimetatakse näärmeid, millel pole viimajuhasid Nad toodavad hormoone, mis lähevad otse verre Hormoonid avaldavad elundite talitlusele ergutavat või pidurdavat mõju Stressi puhul neerupealiste koores: · Kortisooli sekretsiooni suurenemine; · Süsivesikute, rasvade ja valkude metabolismi häired · Põletiku- ja immuunreaktsiooni supressioon Närvisüsteemis:
Basaalkiht – selle kihi moodustavad mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke NÄÄRMEPITEEL. EKSOKRIINSETE NÄÄRMETE JAOTUS. Näärmeepiteeli moodustavad sekretsiooniks spetsialiseerunud epiteelirakkude kogumid näärmetes Olenevalt näärmesekreedi viimasüsteemi olemasolust või selle puudumisest organis jaotatakse näärmed eksokriinseteks (viimasüsteem olemas) ja endokriinseteks (viimasüsteem puudub) Eksokriinseid näärmeid omakorda jaotatakse mitmete printsiipide alusel Näärmelõpposade kuju alusel Tubuloossed – torujad lõpposad Alveolaarsed – mulja kujuga avara valendikuga lõpposad Atsinoossed näärmed – muljad kitsa valendikuga lõpposad Lõpposade hargnemise alusel Hargnenud näärmed Hargnemata näärmed
annaabi.ee 
