Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma
eluaastast). Valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuste järgi, kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: kõigil parteidel, üksikkandidaatidel võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal vaid 1 hääl. ValimissüsteemidProportsionaalne Majoritaarne ehk enamusvalimine Saadikukohad jaotatakse proportsionaalselt ehk võrdeliselt Ühemandaadiline neile antud häältega, nt 7% saanud valimisringkond ehk igast partei saab 100-st kohast 7. ringkonnast pääseb parlamenti Mitmemandaadilsed valimisringkonnad vaid 1 saadik Kandidaat seatakse üles erakonna
2. Saadakse teada toetus võimulolijatele 3. Valimised annavad rahvale võimaluse esitada oma nõudmisi valitsejale 4. Valimised harivad rahvast Demokraatlikud valimised peavad olema: regulaarsed, vabad, üldised, ühetaolised Tsensused: vanus, vaimne tervis, kodakondsus, süüdimõistev kohtuotsus, elukoht (välismaal: sugu, varandus, haridus Valimissüsteemid Mandaat-õigus kedagi esindada 1. Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimine Tunnused: i) Ühemandaadilised ringkonnad ii) Isikuvalimised iii) Võidab see, kes on saanud enim hääli Lihtenamus +lihtne +seotus valijaga -kõik vaated ei ole esindatud Absouluutne enamus- üle poole häältest 2. Proportsionaalne süsteem -keeruline +erinevad vaated on rohkem esindatud - seos valijaga nõrk
suhtelise enamuse põhimõttel. Lähtudes valimissüsteemist ja sellest, kas tegemist on presidentaalse või parlamentaarse riigiga, saab demokraatlikke riike liigitada neljaks erinevaks põhitüübiks. Seda iseloomustab järgmine tabel: Presidentaalne Valimissüsteem Parlamentaarne süsteem süsteem Austraalia, Enamusvalimine USA, Filipiinid Suurbritannia, Kanada Võrdeline valimine Ladina-Ameerika Lääne-Euroopa RIIGIKOGU VALIMISED Eesti Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Igal valijal on üks hääl. Hääletamisõigus on igal Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks, keda kohus pole tunnistanud teovõimetuks, keda pole kohtu poolt süüdi mõistetud
21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil). Enamusvalimise ja proportsionaalse valimissüsteemi võrdlus: Enamusvalimine Proportsionaalne süsteem Esinduskogu koosseis Väldib killustumist. Õiglane. Tagab kõikide Väikeparteid ei saa kandepinnaga arvamuste ja mandaate või kui huvide esindatuse vastavalt
aklamatatsioon ehk heakskiiduhüüd. Kitsamas mõttes tähendab valimine isikute ametisse kutsumise viisi. Valimisõigus on: · aktiivne või passiivne · üldine või piiratud · võrdne või astmeline · vahetu või vahendatud · avalik või salajane Demokraatliates on tänapäeval üldine, võrdne, salajane ja perioodiliselt korduv valimine. Valimise funktsioonideks on võimu legitimeerimine ja võimu kontrollimine. Valimissüsteemid enamusvalimine ja proportsionaalne süsteem (Eestis) Valimissüsteemid koosnevad valimisreeglitest ja poliitikute oskusest neid kasutada. Proportsionaalse valimise meetodid d'Honti meetod ja Hare-Nymeyeri meetod. Targad skeemid: Enamusval. > kaheparteisüsteem>vahetuvad valitsused>mõõdukus ja stabiilne demokraatia Propval.> mitmeparteisüsteem>vahetuvad koalitsioonid> ? Valijakäitumise trendid : · Michigani mudel (1950ndad USA), valimine on pigem kinnitus (jaatamise akt) kui valimine, USAs on
Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tuntud esindajad: Niccolo Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson. Valimissüsteemid (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa) Suurbritannia (ka India, Pakistan, Kanada, Uus-Meremaa)- kõige vanem kasutatav süsteem majoritaarne ehk enamusvalimine. Riik on jaotatud ühemandaadilisteks valimisringkondadeks (single-member districts). Kandideerida võib piiramatu arv kandidaate ja see, kes võidab ringkonnas kõige rohkem hääli, osutub valituks (first-past the post või winner-takes-it-all). Sellise süsteemi „ohvrid“ on väikesed parteid (nt 1983 a. Alliance sai kõigest 23 kohta ehk 3,5% kogu hulgast, kuigi uuringud näitasid nende toetuseks 26%). Teoreetiliselt võimalik, et valimised võidab
valitsustel õigus neid korraldada, samas on riike, kus ka rahvas (kodanikud) saavad asju rahvahääletusele panna (vaja koguda mingi hulk hääli a la 10000). Referendumid on eriti olulised otsedemokraatiate puhul. Nt Šveits, mis on poolotsene demokraatia, seal on rahval õigus referendumil hääletada iga otsuse üle, mille parlament ehk Liidukogu on vastu võtnud. Teised süsteemid Suurbritannia (ka India, Kanada, Pakistan, Uus-Meremaa) – kõige vanem kasutatav süsteem majoritaarne ehk enamusvalimine. Riik on jaotatud ühemandaadilisteks ringkondadeks (single-member districts). Kandideerida võib piiramatu arv kandidaate ja see, kes võidab ringkonnas kõige rohkem hääli, osutub valituks (first-past the post või ka winner-takes-it-all). Sellise süsteemi „ohvrid“ on väikesed parteid (nt 1983.a. Alliance sai kõigest 23 kohta ehk 3,5% kogu hulgast, kuigi uuringud näitasid nende toetuseks 26%). Teoreetiliselt
annaabi.ee 
